IVF-i protseduuri ehk kehavälise viljastamise abil siia ilma sündinud lastel on võrreldes loomulikul teel eostatud lastega kuus korda suurem tõenäosus täiskasvanuks saades kõrge vererõhu tekkeks, mis tõstab omakorda tulevast infarkti ja insuldi tekkeriski.
Juba varasemalt on teada, et IVF mõjutab lapse veresoonte arengut. Nende muutuste pikaajaline mõju polnud aga senini teada.
Nüüd analüüsisid Šveitsi teadlased 96 nooruki tervist. Nad leidsid, et ühel seitsmest kehavälise viljastamise teel siia ilma saanud lapsest oli 16. eluaastaks probleeme kõrge vererõhuga. Loomulikul teel siia ilma saanud 16-aastaste seast esines vererõhuprobleem vaid 2.3 protsendil. Kõrge vererõhk mängib olulist rolli südame ja veresoonkonna haiguste tekke juures.
Lapseeas (11-aastasena) olid uuringus osalenute vererõhu näitajad võrdväärsed nii kehaväliselt kui ka loomulikul teel eostatud laste puhul. Seega hakkas terviseprobleem välja paistma alles täiskasvanueale lähenedes.
IVF on tänapäeval väga levinud viljatusravi meetod, kuid maailma esimene "katseklaasilaps" ehk kehavälise viljastamise teel siia ilma saanud inimene Louise Brown on alles 40-aastane, mistõttu IVF-i pikaajaline mõju ei ole veel teada. Enamik kehavälise viljastamise abil sündinud lastest ei ole täna veel täiskasvanudki, kuid südame ja veresoonkonna haigused avalduvad tavapäraselt alles keskeas.
Igal juhul on kunstlik viljastamine üks tänuväärsemaid meditsiini võidukäike maailma ajaloos - IVF aitab lapse ilmale tuua paaridel, kelle jaoks see välise abita kuidagi võimalik ei oleks. Olles teadlikud IVF-i võimalikust mõjust südame ja veresoonkonna tervisele, saame nende laste vererõhul juba varakult silma peal hoida, et probleemide tekkimisel kiirelt sekkuda (nt soovitades vererõhku korrigeerivaid elustiilivalikuid või vajadusel ka ravimeid).
(Allikas: Journal of the American College of Cardiology, The Telegraph)
