Debatt selle üle, milline elukorraldus on lahutuse järgselt lastele parim, on kestnud kaua. Üha enam vanemaid eelistab seda, et laps elaks võrdselt nii ema kui ka isa juures. Seni on arvatud, et taoline "pendeldamine" põhjustab lastele probleeme, kuid viimatised uuringud väidavad vastupidist, vahendab ScienceDaily.
Norra laste ja noorukite vaimse tervise ning heaolu keskuse uuringus võrreldi erinevate lahutusejärgsete elukorraldustega noorukite vaimset tervist. Küsimustikule vastasid 7700 noorukit, kellelt uuriti nende vanemate lahutuse, pere majandusliku olukorra ja selle kohta, kuidas ja kelle juures nad elavad. Lisaks kaardistati nende vaimset tervist.
Neil noorukitel, kes viibisid enam-vähem võrdselt mõlema vanema juures, esines vähem vaimse tervise kohta käivaid kaebusi kui neil, kes elasid peamiselt ühe vanemaga. Lisaks selgus, et mõlema lahutatud vanemaga võrdselt suhtlevate teismeliste vaimne tervis ei erinenud nende omast, kelle vanemad siiani koos elasid.
Viimase kümne aasta jooksul on nende vanemate arv, kes jagatud hooldusõiguse kasuks otsustavad, järsult tõusnud. Nii mõnedki rahvusvahelised uuringud on leidnud seoseid sellise elukorralduse ja vähemate vaimse tervise probleemide vahel võrreldes nende lastega, kes elavad kas ainult ema või ainult isaga.
Sellest hoolimata ei olda jagatud hooldusõiguse osas veel ühtsele seisukohale jõutud ning arvatakse ka, et kahe kodu vahel liikumine raskendab lastel lahutusejärgset kohanemist. Viimane sellekohane uurimus kasutas 1997. aasta andmeid ning seetõttu on alust eeldada, et olukord võib olla muutunud ja kindlasti peaks teemasse veelgi süvenema.
Milline elukorraldus on sinul või sinu tuttavatel pärast lahkuminekut? Kas lapsed peaksid elama ühe vanemaga, või suhtlema mõlemaga võrdselt?
