Alkoholi liigtarbija kipub ikka arvama, et joomine on tema enda asi - kulutab ta ju iseenda tervist ja enamasti oma rahagi. Eesti Karskusliit on võtnud missiooni tuua meie ühiskonna teadvusse uus mõiste - passiivne joomine. Joomine ei ole jooja asi, sest pea alati kannatavad ka teised inimesed.
Alkoholi tarbinu istub autorooli ja teeb avarii, mille tulemusena juhuslik vastusõitja hukkub. Hukkunu oli passiivse joomise ohver. Naine joob raseduse ajal. Joodud alkohol läbib platsentat ning veel sündimata lapse areng saab etanooli mõjul kahjustatud. Sündiv laps kannab passiivse joomise tagajärjel eluaegseid ja pöördumatuid kahjustusi. Noored on peol. Noormees joob kaugelt liiga palju ning ebakaines olekus vägistab neiu, kes kannab endaga seda traumat elu lõpuni. Su naaberkorteris peetakse hilisõhtul lärmakat pidu. Nemad joovad, kuid sinul valutab pea ja homsel tööpäeval oled magamata ööst unine. Sa oled olnud passiivne jooja.
Selliseid pilte võib kujutama jäädagi. Keegi tarvitab alkoholi, kuid kõige suurem kahju ei olegi mitte tarvitaja maksale tehtud, vaid peamiselt kannatab keegi, kes ennast ise sellesse pilti ei ole asetanud.
Väga sageli on nendeks kannatajateks lapsed, kes kogevad vanemate joomise tõttu hooletussejätmist, füüsilist ja emotsionaalset vägivalda, sotsiaalset degradeerumist ning ka lihtsalt negatiivset eeskuju, mis olulisel määral mõjutab nende isiksuse arengut.
Toome näiteks mõned faktid. Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489. Enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi joobes mootorsõidukijuhi osalusel oli 2013. aastal 1376. Hukkunutega liiklusõnnetusi joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimus 2013. aastal 26. 41 000 naist aastas sai vigastada vägivalla tõttu, neist 7000 sai raskeid ja eluohtlikke vigastusi. Pooled perevägivalla ja seksuaalvägivalla juhtumitest olid seotud alkoholi tarbimisega. 52% Eesti inimestest tunneb peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Joomise pärast muretsevad kõige rohkem alkoholitarvitajate lähedased. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarbida. Samal ajal on alkoholi tarvitamisega seonduv kahju 100% ennetatav...
Igal aastal sureb Eestimaal alkoholi tarvitamisega seonduvalt umbes 2000 inimest. Selle legaalse sõltuvusaine ohvriks ei lange ainult alkoholi tarvitajad ise, vaid sageli ka tavalised kõrvalseisjad - roolijoodikute, vägivalla ja õnnetuste ohvrid. Tuhanded lapsed elavad tugevalt alkoholist mõjutatud perekondades. Aina enam hakkame mõistma, kui paljud lapsed on alkoholi tõttu vigastatud juba enne sündi, kuna ema on last oodates alkoholi joonud. Nii või naa on tegemist traagikaga, mida ühiskond on hakanud pidama omamoodi loomulikuks kaduks ja igapäevaelu paratamatuseks.
Tubakapoliitikasse tõi olulise pöörde just passiivse suitsetamise mõiste. Saadi aru, et kellegi tossutamine ei olegi ainult tema isiklik asi, vaid mõjutab negatiivselt ka teisi. Näiteks 2010. aastal suri maailmas passiivse suitsetamise tagajärjel umbes 603 000 inimest aastas, mis on tervelt 1% kõigist surmadest. Suitsetamise tagajärjel surevad inimesed, kes ise ei suitseta. On täiesti absurdne võidelda kellegi õiguse eest ennast ise kahjustada, kui sellega kaasnevalt saavad märkimisväärselt kahjustatud ka teised, kes omal vabal valikul sellest kahjust muidugi hoiduksid.
Vaata ja loe Karskusliidu videolugusid ja artikleid passiivsest joomisest ja passiivse joomise all kannatanud inimestest SIIN. Emmede Klubi artiklisari passiivse joomise all kannatanute kogemustest asub SIIN.
(Allikas: Eesti Karskusliidu kampaania passiivsest joomisest)
Kas Sina oled kannatanud passiivse joomise all? Aga teistele oma joomisega kannatusi põhjustanud?
