Viimasel ajal on meedias palju juttu sellest kas Eestis tuleks kanep legaliseerida. Teadusportaal Novaator on aga kokku pannud ülevaate, mis tõestab, et meil ei olegi hea tunde saavutamiseks narkootilist kanepit vaja: sarase efekti annab ka oma lähedastega kallistamine ja kaisutamine!
Lähedushormooniks, aga ka armu- või õnnehormooniks nimetatud oksütotsiin on üks väga tegus ja mitmekülgne neuropeptiid. Seda leidub imetajatel, nii emastel kui ka isastel. Seda hormooni eritub suguühtega seotud orgasmi järel. Naistel eritub oksütotsiini sünnitustegevusel, see soodustab ühtlasi imetamist ning teeb muu hulgas naised lapse nutule tundlikuks. See hormoon leevendab hirmu ja ärevust ning katsed on näidanud, et kui oksütotsiini piserdati ahvide karvkattele, muutusid nad teiste suhtes sõbralikumaks ning suhtlemisaltimaks.
California teadlaste värskes uuringus leiti aga, et lisaks kõigele eelmainitule paneb lähedushormoon oksütotsiin ajus vabanema kemikaali, mida nimetatakse "õndsusmolekuliks" - anandamiidi. „Õndsusmolekul“ kinnitub ajus samade rakuretseptorite külge nagu kanepi peamine psühhoaktiivne keemiline ühend THC, tekitades nõnda samasugust õnnetunnet.
Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et väga lähedastes, intiimsetes suhtlussituatsioonides vabaneb lähendushormoon oksütotsiin, mis omakorda käivitab inimese loodusliku kanepi-sarnase toimega virgatsaine.
Oksütotsiin muudab inimesed ka ekstravertsemaks ning kliiniliste uuringute alusel arvatakse, et sellest võib olla abi autismihäirega inimeste toetamisel suhtlussituatsioonides. Paraku on aga keeruline lähedushormooni oksütotsiini inimese ajju tehislikult viia, mistõttu on jätkuvalt kindlaim viis oksütotsiini taset kehas tõsta teiste inimestega lähedushetkede jagamisega!
Artikkel loetud? Nüüd mine ja kallista ning musita oma last hoolega!
