Nüüd, kui oled kõik selle küsimustiku vastused paberile kirja pannud, saad siit lugeda, kuidas sinu vastused lemmikloomapidamise ideaaltingimustega kooskõlas on. Kui teie pere ei ole hetkel veel kodulooma võtmiseks valmis, on järgnevatest nõuannetest abi, et teid tulevikus karvase või sulelise sõbra võtmiseks ette valmistada.
1. Kas sinu laps näib loomade läheduses olevat lõõgastunud ja õnnelik?
Lemmiklooma võtmine võib olla suurepärane viis süvendada ja innustada lapse armastust loomade vastu.
Kui sa vastasid eitavalt, võib laps teatud liiki loomi karta ning sellisel juhul on selline pidev kodune kokkupuude kõike muud kui hea mõte. Mida vanemaks väikelaps saab, seda väiksemaks muutuvad tõenäoliselt tema hirmud, kuid ka sina saad aidata tal neist üle olla. Seiske pargis mängivatest ja ringijooksvatest koertest lapsele mugavale kaugusele ning jälgige nende tegevust. Mängige lapse kaisuloomadega loomade eest hoolitsemist imiteerivaid rollimänge. Lugege lapsega raamatuid, mis kujutavad loomi sõbralikes ning kangelaslikes rollides. Kindlasti võiksid välja näidata omaenda sooja ja armastavat suhtumist loomadesse – see võib lapselegi külge hakata!
2. Kas sinu laps oskab olla õrn?
Isegi kõige elavamad loomad ei soovi 24/7 karmikäelisi mänge mängida. Sinu põnn peaks olema suuteline vajadusel looma sinu õpetuste kohaselt hellusega kohelda ja süles hoida.
Kui sa vastasid eitavalt: Olgem ausad – väikelapsed on agressiivne kamp, kes ei tunneta ülearu hästi piire. Kuna neil puuduvad tugevad verbaalsed ja sotsiaalsed oskused, kipub neil olema komme oma vajadusi ja ärritust löömise, togimise ja lükkamise läbi väljendada. Loomad, eriti kassid, ei tolereeri üldiselt sabast tirimist või näpu silma torkamist – nad võivad sellele reageerida küünistades või hammustades. Parem oleks oodata, kuni laps oma impulsse paremini kontrollima õpib enne, kui neljajalgse sõbra koju tood. Teine variant on otsustada kala, linnu või mõne puurilooma kasuks, kelle saab vahepeal lapse eest turvaliselt „koju“ ära panna.
3. Kas sul on lapse ja lemmiklooma jaoks piisavalt ruumi?
Ilmselt oled sa pidanud koduses majapidamises nihutama mööblit, et ringijooksvale väikelapsele ruumi teha. Lemmiklooma, eriti ülienergilist kutsikat koju tuues peab arvestama sellega, et jooksuruumi on tõenäoliselt tarvis juurde tekitada.
Kui sa vastasid eitavalt (või ei ole päris kindel), arvesta sellega, et nii lapsed kui lemmikloomad võivad olla ettearvamatud ja sa ei saa alati iga kokkupuute ja võimaliku konflikti ajal kohal olla (keegi peab ju vannivee jooksma ja lõunasöögi hakkama panema). Kui sa ei saa parajasti olukorda jälgida, pead saama oma väikelapsele eraldada piisavalt mänguruumi kusagil, kus ta loomaga kokku ei puutu. Teine variant on hankida koduloom, kes palju ruumi ei vaja – näiteks merisiga või hamster.
4. Kas sa oled piisavalt tihti kodus, et loomale tähelepanu ja hoolitsust pakkuda?
Paljude koduloomade puhul on vaja palju aega mängimiseks, toitmiseks, harjamiseks ja pesemiseks, nende järelt koristamiseks ja nendega kaisutamiseks.
Kui vastasid ei, on siiski veel lootust. Sa võid oma loomakesele palgata usaldusväärse hoidja või viia ta näiteks koertehoidu, et teda sinu eemaloleku ajal tegevuses hoida (kui rahakott seda lubab, muidugi). Lisaks on võimalik valida koduloom, kes nii palju tähelepanu ei vaja – näiteks kuldkala, keda on vaja toita vaid iga paari päeva tagant ja keda on lihtne naabrite juurde hoiule viia, kui teie pere peab mõneks päevaks väljasõidule minema. Vastasel korral võid oodata, kuni laps on vanem ning saab looma eest hoolitsemisel abiks olla ning osa toitmise ja mängimise vastutusest enda kanda võtta ilma, et teda sel ajal valvama peaks.
5. Kas su laps on lõpetanud kõige suhu toppimise?
Lemmikloomad võivad lapses äratada kõiksugust uudishimu. Seetõttu oleks hea teada, et laps mõnd limast ja ilast kassimänguasja suhu ei pista, kui selja keerad.
Kui vastasid eitavalt, kaalu lemmiklooma võtmise mõtet uuesti pärast lapse kaheaastaseks saamist. Umbes selleks eluetapiks on lapsed lõpetanud maailma suu kaudu avastamise ja asjade (hammaste tulekust tingitud igemevalu ja pakitsuse leevendamiseks) närimise.
6. Kas oled veendunud, et teil ei teki probleeme allergiatega?
Lemmiklooma võtmine tähendab pikaajalist pühendumust ja vastutust. Tähtis on teada, kas loomake võib tekitada allergilisi reaktsioone ning kas allergik on valmis nende sümptomitega leppima.
Kui vastasid küsimusele eitavalt, uuri asja lähemalt ning seda eriti juhul, kui teie suguvõsas on lemmikloomaallergiaid varasemalt esinenud või kui lapsel on astma. Kodulooma karv ja kõõm võivad põhjustada hingamisraskusi ja aevastamist. Palu perearstilt allergoloogi saatekirja, et last testida ning veenduda, et põnn ei ole loomade vastu allergiline. Isegi kui arstilt on kinnitus saadud ning kindel loomake välja valitud, tuleks oma potentsiaalsel karvasel sõbral mõned korrad kogu perega külas käia, et näha, kas sümptomid ilmnevad või mitte. Mõte lemmikloomasse kiindumisest ning temast seejärel sügeluse või aevastamise tõttu loobumisest on kohutavalt kurb. Kui allergiad on probleemiks, võib lemmikuteks võtta kalad – nad on väikelastele vahva valik ning on peaaegu alati allergeenivalad.
7. Kas sa oled valmis leppima koduga, mis ei ole alati ideaalses korras ja kliiniliselt puhas?
Tõenäoliselt on kodune majapidamine pärast beebi saabumist mõnikord unarusse jäänud (ja peate aeg-ajalt jälgima, et mänguasjade otsa ei komistaks). Võite olla kindlad, et see olukord jätkub kindlasti ka pärast lemmiklooma (kes võib sabaga kogemata asju ümber lükata, põrandale „üllatusi“ jätta, karva ajada, mudaseid käpajälgi jätta ja teinekord ka pisut haiseda) saabumist.
Kui vastasid eitavalt, ei ole pidevat kaost tekitav kassipoeg või kutsikas sinu jaoks võib-olla kõige õigem valik. Selle asemel võid valida rahuliku, vanema looma, kes on juba õpetatud õigesse kohta pissima (ja kelle puhul olete veendunud, et ta on ka lastega harjunud). Teine variant on valida lemmik, kes sööb ja pissib-kakab ühte kindlasse kohta – näiteks kalad või linnud. Sellisel juhul on segadus ühel kindlal, piiratud alal ning selle likvideerimine vähem tülikas.
8. Kas sa oled majanduslikult valmis lemmiklooma eest hoolitsemisega kaasnevate kuludega (söök, vaktsiinid, vajadusel arstiabi)?
Karvased ja sulelised sõbrad võivad pakkuda tingimusteta armastust, kuid kahjuks tuleb selle eest ka maksta. Lisaks aseme, toidu ja mõningate mänguasjade hankimisele tuleb loom aeg-ajalt ka loomaarsti juurde viia ning see võib osutuda küllaltki kulukaks.
Kui vastasid eitavalt (või ei ole päris kindel), helista kohalikule loomaarstile ja uuri välja lemmiklooma jaoks vajalike vaktsiinide ning muude raviprotseduuride hinnad. Tähtis on loomad hoida tervetena, sest teatud haigused ja parasiidid võivad loomalt ka lapsele üle kanduda. Kui sinu eelarvesse ei mahu loomaga seotud lisakulutused, pead lemmiklooma võtmise ideest esialgu loobuma. Alati on võimalus ennast sõprade lemmikloomadele hoidjaks pakkuda, et koduloomadega tegelemise isu rahuldada.
Kui vastasid enamikule küsimustest eitavalt, ei ole sinu perekond käesoleval hetkel lemmikloomapidamiseks tõenäoliselt valmis. Ära kurvasta: kui elu on muutunud rahulikumaks ning sinu laps saanud vanemaks ning küpsemaks, võib olukord muutuda. Seni võite võimalikult tihti külastada talusid, loomaaedu, akvaariume ja koeraparke (pea meeles lapsele õpetada, et paitamiseks peab alati omanikult luba küsima!), et lapsele loomakesi näidata ja tutvustada.
Emmede Klubi
