Perekond, kus saadakse üksteisega hästi läbi ja lahendatakse probleeme rahumeelselt tunnetest rääkides, on heaks kasvulavaks emotsionaalselt ja vaimselt tervetele lastele.
Ammu on teoretiseeritud, et väga varajase lapsepõlve ajal - beebieas - kogetud pereliikmete vahelised suhted mõjutavad lapse hilisemat emotsionaalset arengut. Nüüd on seos ka teadusuuringuga kinnitust leidnud.
Tampere ülikoolis kaitstud Jallu Lindblomi doktoriuuring kasutas enam kui kümne aasta vältel kogutud andmeid, uuringus osales 710 Soome peret. Vaadeldi, kuidas peresuhete kvaliteet raseduse ajal ja imikueas ennustab lapse hilisemat tunnetega toimetulekut, kaitsemehhanisme ja sõpradega läbisaamist, vahendab Novaator.
Leiti, et kesised peresuhted, nii lapsevanemate endi vahel kui ka vanema ja lapse vahel, ennustasid tõepoolest hilisemaid probleeme tunnete reguleerimisel ja sõltuvust kaitsemehhanismidest. Tundelistelt vanematelt õpivad lapsed oma tunnetega toime tulemist. Ebakindlad peresuhted kujundavad aga lastes oskamatust oma tunnetega toime tulla. Tunnetega toimetulematuse kompenseerimiseks õpivad lapsed kasutama kaitsemehhanisme, mis omakorda takistavad sõprus- ja lähisuhete loomist.
Emotsionaalselt kauged, suurenevas kriisis, väheneva ja keerulise sidususega perekondade tüübid ennustasid laste vähest võimekust tundeid kontrollida ning lõid soodsa pinnase ärevuse ja depressiooni tekkeks. Enamikku ärevuse ja depressiooniga seotud probleemidest põhjustas laste oskamatus oma tundeid kontrollida. See omakorda mõjutas keskmises lapseeas sõprade leidmist ja nendega läbisaamist.
Eriti huvitav on, et rolli mängisid nii ema kui ka isa suhted igas vanuses lapsega - ka beebiga. Nt kui üks lapsevanem (enamasti isa) leiab, et tema roll pole beebiga tegeleda, kuid ta plaanib panustab lapse kasvatamisse hiljem, kui laps on suurem, mõjutab see lapse emotsionaalset arengut negatiivselt.
Seega lapse meeleoluhäirete puhul tuleks vaadata perekonda kui tervikut. Lapse vaimse tervise ning tunnetega toimetuleku analüüsimisel on vaja arvesse võtta kõiki peresuhteid - lapsevanemate omavahelisi, vanemate ja laste vahelisi ning laste endi vahelisi suhteid.
Kas Sinu peres esines lapse beebieas probleemseid suhted? Kas see võib olla mõjutanud lapse hilisemat emotsionaalset või vaimset tervist?
