Alates neljapäevast on kõik koolilapsed taas distantsõppel ning valitsus palub tungivalt, et vanemad jätaks koju ka lasteaialapsed. Kuidas selles keerulises olukorras toime tulla? Siin on Emmede Klubi esmased nõuanded!
Rahune...
Juba loetud minutid ja tunnid pärast Kaja Kallase eilset teadaannet ilmusid meediasse ja sotsiaalmeediasse, aga ka õpetajate-koolide-lasteaedade postkastidesse endast väljas lapsevanemate sõnavõtud. Kuhu ma lapsed panen? Mis saab tööst? Mis saab ema vaimsest tervisest? Mis siis, kui lapsel on igav? Mis saab lapse tulevikust, kui ta ei saa eksamiteks koolis õppida?
Kõik need tunded on täiesti arusaadavad, kuid enne kui tunnete pealt sõna võtad või otsuseid teed – lihtsalt rahune. Tunne tunded läbi, vajadusel nuta, hinga sügavalt, kuni rahuned.
Püüa vaadata olukorda ratsionaalselt. Riigi sulgemine on väga ebameeldiv ning füüsiliselt ja vaimselt just lapsevanematele eriti kurnav. Valitsus ei teeks sellist otsust kergekäeliselt – järelikult on see tõesti vajalik. Olukorra ratsionaliseerimine aitab samuti rahuneda.
Hinga, puhka... Me saame sellega hakkama!
Olukorda aktsepteerinud ja rahunenud, saame hakata mõtlema lahendustele – mõelda välja plaani, kuidas järgmise kuu aja jooksul toime tulla.
Jagage vastutust võrdselt
Kahjuks on tihti just emad need, kes peavad toime tulema oma töö, koju jäänud laste õpetamise ja hoidmise ning kogu pere koju jäämisega kaasneva suurenenud toiodutegemise ja majapidamise koormusega.
See ei ole õige! Jaga vastutus teise lapsevanemaga võrdselt ära. Mõlemad peaksid saama võrdse võimaluse oma tööasju ära teha ning võrdselt panustama koolilaste aitamisse, lasteaialaste hoidmisse ja majapidamisse.
Näiteks võite jagada ära päevad, mil emb-kumb vastutab laste ja kodu eest ning teine saab samal ajal rahulikumalt töötada.
Palu ise abi!
Kui jääte hätta, siis räägi sellest, otsi ja palu ise abi! Oskus abi küsida ei näita nõrkust või saamatust, vaid hoopis tugevust, julgust ja oskust keerulisi olukordi ennast ja oma perekonda hoides lahendada.
Abi palumiseks on mitmeid võimalusi. Kui pere ei tule distantsõppega toime, siis palu õpetajalt, koolist abi. Koos leiate lahenduse. Kool saab aidata nii arvuti organiseerimisega kui ka kodust õppides hätta jäävaid lapsi ikkagi koolimajas õpetada.
Kui teil ei ole võimalik edasi töötada lapsi lasteaiast koju jättes, siis viige lapsed lasteaeda. Just sellepärast jäävadki lasteaiad avatuks, et pered, kes ei leia mingit võimalust lapsi koju jätta, saaksid ikka tööl edasi käia!
Kui pere ei tule toime koju õppima jäänud lastele sooja toidu tagamisega, siis paluge abi omavalitsusest, sest eelmisel kevadel pakkusid paljud omavalitsused lastele ka kodudes toitu.
Kui sul on mitmeid väikseid lapsi kelle koju jäämise tõttu kodust töötamine on raskendatud, siis räägi sellest oma tööandjaga. Ta kindlasti mõistab – kõigil on praegu raske! Kui töö iseloom seda lubab, siis saate ehk kokku leppida paindlikes tööaegades, näiteks hommikupoole lastega koolitööde tegemine ja hoopis õhtul tööasjad, või vastupidi.
Koroonaviiruse tingimustes ei saa üldiselt soovitada lapsi kolmandate isikute juurde hoida viia, kuid rahulikult võib need variandid siiski läbi mõelda. Võib-olla on lapse vanaema või vanaisa juba vaktsineeritud ja saab lapsehoiuga aidata? Võib-olla on pereliikmeid, kellega niikuinii sagedasti kohtute, kellega lastega kodus olemise päevi vaheldada? Võib-olla ei oska lähedased seda ise pakkuda, aga küsi ise!
Tee päevakava
Ükskõik, kas oled lastega kodus või pead ise tööl olema ja lapsi õppetöös distantsilt toetama – päevakavast on praeguses olukorras väga palju kasu, kõigile.
Lapse päevakavas peaks olema selgelt määratletud ärkamisaeg, söömised ja vahepalad, puhkepausid, uneajad, õppimisaeg ja mänguaeg. Hea päevakava esimese kooliastme lapsele on näiteks:
8.00 ÄRKAN, PESEN HAMBAD, PANEN RIIDESSE, SÖÖN HOMMIKUST
9.00 TEGELEN KOOLITÖÖGA
09.45 LIIKUV PAUS
10.00 TEGELEN KOOLITÖÖGA
10.45 LIIKUMISPAUS JA VAHEPALA
11.15 TEGELEN KOOLITÖÖGA
12.00 LIIKUMISPAUS
12.15 TEGELEN KOOLITÖÖGA
13.00 LÕUNASÖÖK
13.30 VABA MÄNG ÕUES
15.30 VAHEPALA
16.00 VABA MÄNG TOAS
18.00 ÕHTUSÖÖK
20.00 PESEMINE, LUGEMINE, EMME JA ISSIGA KAISUTAMINE JA PÄEVAST RÄÄKIMINE
21.00 UNEAEG!
Kui ema ja isa on tööl, siis võiks koolilapse päevakavas olla ajad vanematega telefonis rääkimiseks. Telefonikõne ajal saab vanem lapsele tema ülesandeid meelde tuletada ja last julgustada, kuid sellisel viisil ei helista laps vanemale liiga tihti, mis võiks tööd segada. Näiteks võiks selle päevakava puhul vanem lapsele iga uue tegevuse alguses helistada ja tegevust meenutada.
Kui lapsel on virtuaalseid koolitunde, siis tuleks ka need panna iga päev päevakavasse. Päevakava võiks riputada lapsele nähtava koha peale. Päevakava saab täiendada ka näiteks infoga, mida peab laps endale süüa võtma või tegema.
Ema ja isa päevakavas võiks olla samuti kirjas nii töö kui ka puhkeajad. Oluline on hoida kinni söömiseks, liikumiseks ja puhkamiseks mõeldud ajast! Nii on kindel, et sa ei tee näiteks majapidamistöid iseenda arvelt. Oma akude laadimine on sama tähtis nagu kohustuste täitmine, sest tühja aku pealt töötada ei saa. Normaalsust aitab säilitada ka see, kui päev algab enda korda tegemisega ka siis, kui kuskile minna tegelikult ei ole.
Hoia oma tervist
Samal teemal jätkates – võta iga päev aega enda jaoks, isegi kui see tuleb mingil määral laste, partneri või töö arvelt. Tühjast tassist ei ole võimalik ka kedagi teist joota. Pärast väga kurnavat töö ja laste vahel žongleerimist mine pika sooja duši alla, käi õues jalutamas või jooksmas, võta klaas veini ja suhtle sõpradega videokõne vahendusel, loe läbi lemmikajakiri vms. Ära pea enda eest hoolitsemist vähem tähtsaks kui olmekohustusi. Sinu heaolu loeb, sina loed!
Kui sa ei jõua täna kõigi muude kohustuste kõrvalt süüa teha, siis osta valmistoitu (jah, ka purgisuppi on keerulisel päeval täitsa okei lastele pakkuda). Kui ei jõua täna laste mänguasju põrandalt ära koristada, siis las nad jätkavad homme sealt, kus täna pooleli jäi. Põhimõte on see: ära ürita kõigega hakkama saada, vaid sea kohustused prioriteetide järjekorda, tee ära olulisim ja lase mõnedel asjadel lihtsalt minna. Sõjas võitmiseks tuleb mõnes lahingus alla anda.
Toeta ka oma füüsilist tervist, sest see on vaimse tervisega väga tugevalt seotud. Ära avasta end päraslõunal ikka veel pidžaamas diivaninurgas sülearvutiga, vaid püüa endale luua ergonoomiline töökoht ja fikseeritud tööaeg. Tee liikumis- ja võimlemispause, näiteks Vikerraadio Virgutusvõimlemise saate abil. Tee kodus trenni, näiteks MyFitnessi tasuta eestikeelsete treeningvideote järgi. Jaluta iga päev värskes õhus. Söö peamiselt tervislikult, aga kui tahad, siis kosuta end pärast keerukat päeva ilma süümepiinadeta klaasi veini või maitsva jäätisega. Joo palju vett, nii kaks liitrit päevas.
Kui tunned, et must pilv varjutab ära suurema osa päikesest, siis ära kõhkle – otsi professionaalset abi. Väga paljudel inimestel on koroonapandeemia ajal vaimselt raske, see ei ole häbiasi. Paljud psühholoogid pakuvad praegu veebinõustamise võimalust. Võid alustada oma perearstist või kirjutada Peaasi.ee nõustajatele.
Hukkamõistmise asemel püüa mõista
Püüa teisi peresid toetada ja ära mõista kedagi hukka, kui ta talitab teisiti kui sinul endal on võimalik talitada. Inimeste võimalused ja teadmised on erinevad.
Millised on sinu nipid töö ja koju jäävate lastega paremini toime tulemiseks?
