Täna on Eestis võrdse palga päev. Võrdse palga päeva korraldavad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) ja sotsiaalministeerium päeval, mil naiste palk jõuab meeste eelmise aasta palgale järele. Tänavu on see 2. aprill. See tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kolm kuud ja kaks päeva rohkem.
Eurostati andmetel on Eestis Euroopa Liidu suurim sooline palgaerinevus, ulatudes eelmise aasta seisuga 25,3 protsendini. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui ka laste vaesusriski.
Soolise palgalõhe uuringud näitavad aga, et Eestis ei eristu ühtegi tegurit, mida saaks pidada soolise palgalõhe peapõhjuseks. Palgalõhe tuleneb paljude tegurite koosmõjust: töö- ja pereelu ühitamise võimalustest, naiste karjäärikatkestustest, personalipraktikast töökohal, naiste ja meeste koondumisest eri ameti- ja tegevusaladele, haridusvalikutest, ühiskonna hoiakutest, normidest ja väärtustest.
Postimehes toimus täna palgalõhe teemaline arutelu. Töövahendajate, aga ka ettevõtete kogemuse põhjal on Eesti naiste palgasoov juba eos meeste omast madalam. CV Online'i arendusjuhi Heikko Grossi sõnul on meeste ja naiste palgaerinevus täpselt sama töö puhul 150 protsenti - kui mees saab 1000, siis naine sama töö eest 850 eurot.
Pindi kinnisvara omanik Kalev Roosiväli nentis, et pooldab ettevõttesisest avatud palgapoliitikat. Palkade avalikustamine ja läbipaistvus on üks efektiivsemaid meetmeid palgalõhe vähendamisel. Sotsiaalministeerium soovibki nüüd muuta vähemalt avaliku sektori tööandjale kohustuslikuks asutuse kodulehel kuvada soo ja tööperede lõikes töö tasustamise andmed.
Ka saatis sotsiaalministeerium täna kooskõlastusringile soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega võetaks kasutusele digitaalne tööriist - palgalõhe spidomeeter, millega analüüsitaks kord aastas avaliku sektori töökohtade palkade võrdsust. Kui spidomeeter näitab, et tööandja maksab naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest erinevat tasu, teeb tööinspektsioon ettepaneku viia organisatsioonis läbi naiste ja meeste võrdse palga audit. Auditi käigus analüüsib tööandja tasustamise põhimõtteid organisatsioonis ning koostab tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks. Sellise tegevusega oleks avalik sektor eeskujuks erasektori tööandjatele.
Kas Sina oled kogenud tööelus soolist eristamist? Mida Sina arvad - millised meetmed aitaksid soolist palgalõhet vähendada?
