Et aidata lapsevanematel ilma kohtusse pöördumiseta leppida kokku õiglases elatise summas, on Justiitsministeerium loonud veebipõhise Elatiskalkulaatori. Kalkulaator võtab arvesse ka elatise maksja sissetulekut – mida rohkem on brutopalk üle Eesti keskmise, seda kõrgem ka elatis lastele. Kui aga vanemad isegi kalkulaatori abil või perelepitaja vahendusel kokkuleppele ei saa, tuleb jätkuvalt pöörduda kohtusse.
Põhjalik elatise arvutamise valem
Enne 2022. aastat kehtis kõigile elatise maksjatele ühe puuga löödud miinimum – iga lapse eest tuli välja käia vähemalt pool miinimumpalgast. Muidugi võisid vanemad leppida omavahel kokku ka väiksemas või suuremas summas, suurema summa võis jõukamate vanemate ja suuremate vajadustega laste puhul määrata ka kohus.
Uue süsteemi järgi oleneb minimaalne rahasumma, mida lapsest eraldi elav vanem peab last kasvatavale vanemale maksma, mitmetest asjaoludest: palju aega veedavad lapsed koos elatise maksjaga, kellele laekuvad peretoetused ning kui suur on laste vanusevahe.
Elatise arvutamise valem on igal aastal uuenev baassumma + 3% möödunud aasta Eesti keskmisest sissetulekust ± 50% lasterikka pere toetus ± 50% lapsetoetus - lapsega koosveedetud aeg - 15% mitme järjestikuse lapse puhul.
Selle valemi alusel saadud tulemus on minimaalne rahasumma, mida lapsest eraldi elav vanem peab last kasvatavale vanemale maksma. Kohus pruugib miinimumist väiksema elatise määrata vaid juhul, kui esinevad väga mõjuvad põhjused – Justiitsministeerium toob näiteks elatise maksja töövõimetuse või elatise maksja teised lapsed, kes jääksid elatist saavast lapsest varaliselt vähemkindlustatuks.
Küll aga pakub seadus võimalust elatist suurendada, kui lapse vajadused või elatise maksja varaline seis on suuremad.
Kalkulaator aitab arvutada õiglase suurusega elatise
Kuna uus elatise arvuutamise valem on oluliselt keerulisem kui senine, siis tegi Justiitsministeerium vanemate abistamiseks veebipõhise kalkulaatori: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/
Kalkulaatori loomise üks eesmärk oli vähendada vanemate kohtuvaidluseid. Miks minna kohtusse aega, raha ja närve kulutama, kui kalkulaator ütleb mõne minutiga ja täiesti tasuta ära, millise elatise kohus tõenäoliselt nagunii välja mõistaks?
Kalkulaator arvestab elatise summa arvutamisel elatist maksva vanema sissetulekut. Kui elatise maksja teenib alla Eesti eelmise kalendriaasta keskmise palga, siis olgu palk kui väike tahes - kalkulaator arvestab elatisse ikkagi 3% keskmisest, sest see on riiklik miinimum.
Kui aga elatise maksja palk on suurem kui Eesti keskmine palk, siis arvestab kalkulaator valemisse 3% konkreetse lapsevanema brutopalgast. Nii pakub kalkulaator kõrget palka teeniva vanema kohustuseks oluliselt suurema summa kui miinimumpalka teeniva vanema kohustuseks.
See on igati loogiline, sest kõrgema palgaga piirkondades on kõrgemad ka elamiskulud. Näiteks on Tallinna kesklinnas töötava vanema palk statistiliselt suurem kui mõnes maapiirkonnas elava vanema palk, ning ka Tallinna kesklinnas elavate ja huviringides käivate laste igakuised kulud on suuremad, kui maapiirkonnas elavate laste kulud. Kui laste elustandard on ühiselt loodud, pole õiglane, kui pärast lahkuminekut maksab lahus elav vanem vaid miinimumelatist ja laste senise elustandardi hoidmise eest vastutab lapsega koos elav vanem üksi.
Vanema varalise seisuga arvestavad nii kalkulaator kui kohus
Ometi tekib probleeme, kui elatise saaja ja maksja mõistvad seaduses kirjas olevat ja kalkulaatori pakutud lahendust erinevalt. Nimelt on Elatiskalkulaatori selgituses kirjas, et arvutatakse minimaalset võimalikku elatist: „Elatiskalkulaator on tööriist, mis aitab vanematel saavutada kokkulepet lapsele makstava miinimumelatise osas.“
Sellest jääb mulje, et kalkulaatori vastus on minimaalne summa, mida elatise maksja peab maksma. Tegelikult see nii siiski pole. Kui elatise maksja asub seaduses näpuga järge ajama, siis sealt ta kohustust vastavalt oma suuremale sissetulekule ka suuremat elatist maksta ei leia.
„Perekonnaseaduses on §-s 101 toodud alused, mille põhjal arvestada välja nö minimaalne elatis, mida lapsele tuleks maksta. Kui elatist maksma kohustatud vanema palk on kõrgem, kui Eesti keskmine brutopalk, mis on elatise valemi üks baasväärtustest, siis ongi tegemist vanemate kokkuleppega, kas ja kuidas sellega arvestada,“ selgitab Justiitsministeeriumi perekonnaõiguse nõunik Kristel Vaino.
Kuigi seadus otsesõnu ei kirjuta, et keskmisest suuremat palka teenides peab kindlasti maksma kõrgemat elatist, annab Perekonnaseaduse kohtule võimaluse elatist kas lapse suuremate vajaduste või vanema suurema varalise seisu järgi tõsta nagu kalkulaatorgi seda teeb „Kusjuures varalise seisundi all peetakse silmas vanemate kogu vara, mitte vaid igakuist rahalist sissetulekut,“ täiendab Vaino.
Juba on ette näidata ka seadusmuudatuse järgseid kohtulahendeid, kus keskmisest enam teenivale vanemale, kelle lapsed on harjunud Eesti keskmisest kõrgema elustandardiga, määrab kohus varalist seisu arvestava elatise.
„Kui lapse vajadused ja elustandard on keskmisest kõrgemad ja mõlemal vanemal on tegelikult võimalus lapsele sellist elu pakkuda, siis ei ole lapse huvides, et isa tasub edaspidi miinimummääras elatist,“ selgitab Pärnu Maakohtu kohtunik Agle Lauren. „Kui isa keeldub lapsele n-ö endist elu võimaldamast, saab laps kohtu kaudu isalt nõuda miinimumist suuremat elatist.“ Ning miks peakski heal järel vanem soovima oma enda lastele minimaalset elustandardit!
Arvestada tuleb muidugi ka sellega, et elatis on praeguse süsteemi järgi mõeldud ainult lapsele, mitte näiteks lapsega koos elava vanema enda kulude katmiseks või tasuks tema vaeva eest. Seetõttu peab lapsele miinimumist suuremat elatis nõudes kohtus ka tõendama, et lapse vajadused ja harjumuspärane elu tõesti on kulukamad kui mõnel teisel, lisab Lauren.
Kui vanemate elatustase erineb oluliselt, on jõukama vanema ülalpidamiskohustus suurem
Laste ülalpidamisel kehtib vanemate võrdsuse põhimõte. Sama palju, nagu käib laste kulude eest elatisena välja lahus elav vanem, peaks kuluma laste peale ka lastega koos elaval vanem. Kuigi see on mõnevõrra ebaõiglane, sest lapse kasvatamine on märkimisväärne füüsiline ja vaimne koormus, mis takistab ka täiendava tulu teenimist, näeb tänane praktika siiski ette, et rahalised kulud peaksid koos ja lahus elav vanem katma võrdselt.
Kui aga üks vanematest on teisest oluliselt paremal järjel, siis on Riigikohus otsustanud, et vanemad peavad osalema lapse ülalpidamises proportsionaalselt. See tähendab, et näiteks alla keskmise teeniv lastega koos elav ema ei pea lastele jõukalt isalt miinimumist kõrgema elatise välja nõudmiseks tõestama, et tema ise panustab rahaliselt sama palju, vaid proportsionaalselt oluliselt varakam vanem peabki maksma lapse ülalpidamise eest proportsionaalselt rohkem. Raha peab aga ka siis tõendatavalt kuluma just lapsele, mitte lapsega elavale vanemale.
„Viimaste aastate praktikast on tuua välja üks Ringkonnakohtu 13.03.2023 lahend nr 2-21-18116, mille punktis 53 on välja toodud olulised põhimõtted, millest kohus peaks lähtuma: tuleb arvestada kohustatud isiku varalist seisundit ning kuna vanemad on lapsele ülalpidamise andmises osavõlgnikud, siis iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid,“ selgitab Kristel Vaino. See võimaldab vanemate võrdsuse põhimõttest väga ebavõrdse rahalise seisu korral kõrvale kalduda.
