Vähk, see lihtsalt tuleb: ta ei küsi luba, ta ei hoiata, ta ei tee sinuga eelnevaid kokkuleppeid. Ta kolib häbematult sisse. Tänane päev on pühendatud kõikidele vähihaigetele, nendest nõrgimad on lapsed.
Täna on ülemaailmne vähipäev. Selle puhul annab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige ja tugiisik Luive Merilai nõu, kuidas toetada lähedasi, kelle lapsel on vähk.
Kui laps saab diagnoosi – vähk, siis ei saa hakata tegelema teemadega: kust see tuli, miks see tuli, mis ma valesti tegin, kes valesti tegi, kes süüdi on, mida ma sõin, mida ma lapsele süüa andsin või söötmata jätsin. Sa ei saa süüdistada riiki ja valitsust, kliimat, sa ei saa teada miks, ja sa ei saa ka piinelda kellegi väljaöeldu pärast – eks sa ikka oled elus midagi paha teinud. Sul pole mahti luusida nurkades ja otsida karmat. Mis ma teen selle karmaga, lasen taevaisal endale ajamasina saata, ronin ajas tagasi, et elada oma elu uuesti, et jumala eest karma mind kollitama ei tuleks? Sul pole aega tegeleda sellise müraga, sest sul on vaja olla oma haigele lapsele olemas, sul on vaja hoida usku ja lootust.
Sina, armas sõber, saad kõrvalolijana vähihaige lapse pere usku ja lootust toetada.
Küsimus „Kuidas ma saan aidata?” jääb tavaliselt vastuseta. Ära küsi, lihtsalt aita. Kasvõi anna kinkekaart toidupoodi, apteeki, massaaži, tanklasse, kuhu iganes. Sa tunned oma sõpra, tema vajadusi, mis sel raskel perioodil jäävad ju tahaplaanile.
Paljudel vähihaigetel lastel on õde või vend, nemad peavad selles peres sel hetkel leppima pisut vähesema tähelepanuga – märgake ka neid. Kui haigusega võitlevale lapsele viiakse kingitus, viige ka õele-vennale. Kutsuge endaga kinno, teatrisse, mängima, külla jne ka selle pere teised lapsed.
Sinu sõber on ju endine. Ta eemaldub sinust vaid seetõttu, et tähtsaim selles ajas on vähkipõdev laps/nooruk. Sina aga ei tohi eemalduda, sinul on jõud alles. Ära jäta seda peret üksi. Pane tähele, kuula ja kuule! Kui sa ei tea, kuidas lohutada, mida öelda, siis kingi kaart, joonistus, kiri kasvõi sõnumiga: “Ma mõtlen su peale.” See on hoolimine.
Lase arstidel ravida, ära torma kõikvõimalike maailmateadmistega kohale, ära võrdle lapseea vähki kellegi tädi, onu või vanaema vähiga, need on totaalselt erinevad asjad. Usalda oma sõpra ja usalda nende otsuseid.
Ära arva, et sa segad, kui helistad. Täna ei vasta, homme äkki ka mitte, aga ülehomme tahab ta juba sinuga suhelda. Lase tal rääkida ja kuula. Räägi talle endiselt ka oma elust, ta tahab natukeseski ka teiste rõõme-muresid kuulata.
Pole vaja lauset: “Sa oled nii tugev”. Sest ta ei ole, ta tahab olla nõrk, ta nutab sageli salaja: ta muretseb, tunneb hirmu, sest ta laps saab keemiaravi, kiiritust, hulganisti uuringuid, valulikke torkimisi, operatsioone, ta kardab oma last kaotada. Ta lausa vajab võimalust olla nõrk, et nutta tugeva sõbra õlal.
Kui sa ei tea, kuidas saan mina neid lapsi ja peresid aidata, siis võta ühendust Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga ja meie aitame sul aidata. Küsi kõike, palu abi ja toeta!
Ning muidugi saab igaüks aidata, toetades organistsioone, kes toetavad karmi diagnoosi saanud inimesi:
? Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit www.armastanaidata.ee/vahilapsed
? Vähiravifond "Kingitud Elu" www.armastanaidata.ee/kingitudelu
? Eesti Vähiliit - Elujõu Liit www.armastanaidata.ee/vahiliit
