Lihavõttepühi ( ehk munade- või kevadpühi), mis on esimesel täiskuupühapäeval peale kevadist pööripäeva, tähistatakse kõikjal maailmas. Kristlased tähistavad sellega kristuse ülestõusu, aga ka paljud paganlikud traditsioonid on selle osa.
Lihavõttepühad tähistavad paastuaja lõppu.
Nendel pühadel on meil levinuim munade värvimine, söömine, nende koksimine ja teistele kinkimine.
Traditsionaalselt kuulub siia ka kevadine suurpuhastus,
kus kodud koristatakse, kaunistatakse värskete okstega ( pajuurvad), ning kevadlilledega ja kasvatatakse meeleolu loomiseks muru.
Lihavõttepühadega seonduvad ka jänesed, kes peaks mune tooma ja neid peitma, et neid pärast otsida saaks.
Meil on ilmselt kõige levinum munade värvimine ja koksimine.
Mune võib värvida sibulakoortega, kaselehtedega, kohviga, mustikatega, lõngaga ja peediga ( lisaks võib lisada "mähise" sisse muna ümber ka riisi- või tanguterasid, et tulemus huvitavam jääks). Tänapäeval on poes müügil ka palju spetsiaalseid toiduvärve munade värvimiseks ja erinevaid kleepse.
Leidsin Talleggi leheküljelt ka munade värvimise nippe.
Ka toidulauale tehakse munadepühadeks spetsiaalseid toite, levinumad neist on pasha ja muud kohupiimatoidud, erinevad munatoidud ( näiteks munavõi), saiakesed ja kiluleivad. Kuna lihavõtted tähistavad paastuaja lõppu, on ka erinevad lihatoidud au sees.
Kuidas tähistab teie pere lihavõttepühi?
Greetel
