Nagu hiljutine kuumalaine tõestas, on ka Eesti suvi viimaks käes. Kuigi praegu ootame kõik, et ilmad taas suviselt soojemaks läheksid, tasub juba ette mõelda kuidas enda ja terve pere nahka kõrvetava suvepäikese paratamatu kaaslase, nahavähki ja enneaegset naha vananemist tekitava UV kiirguse eest kaitsta.
Päris mitmed kaubanduses müügil olevad päiksekreemid ei tulegi tegelikult kasuks, ei oma pakendil lubatud toimet või võivad tervist hoopis kahjustada, kirjutab dispatch.com.
Esiteks võiks teada, et päiksekreemid, millele on märgitud kõrgem SPF kui 45, on tegelikult kõik sama toimega. Seega 45 või 100 - vahet ei ole. Tarbijad arvavad aga, et väga suur SPF number päästab nad iga paari tunni tagant kreemi lisamise eest ja teevad nii oma nahale karuteene.
Teiseks tuleb arvestada, et tänapäeval laialt levinud pritsitavad, st pritsiva otsaga pudelis päiksekaitsetooted on sissehingates tervisele kahjulikud, seega tuleb neid ettevaatlikumalt kui harilikke kreeme nahale kanda.
Kolmandaks, päiksekaitsekreemid sisaldavad tihti A1-vitamiini ehk retinooli (koostisosade nimekirjas retinyl palmitate), mis peaks aitama naha vananemise vastu, kuid tegelikult võib koostöös päiksekiirgusega kiirendada vähkide teket ja naha ketendamist.
Vältida tuleks ka oxybenzone-nimelist ainet sisaldavaid päiksekreeme, sest see kemikaal võib põhjustada allergiaid ja läbi naha kehasse imendudes segada östrogeenisarnaselt toimides keha normaalset hormonaalset tasakaalu.
Sellegipoolest - parem kehva päiksekaitsekreem kui päiksekaitsekreemita päevitamine!
Kas teie pere päiksekreemi puhul kehtib mõni mainitud oht?
Vaatan meie kreemid järgi kohe😀