Septembri keskpaigas jõudis meediasse uudis, et hulk eestlasi püüab pea kõiki haigusi ravida mürgise aine kloordioksiidiga, mida nimetatakse MMS-iks ehk inglise keelest otse tõlgituna imeliseks mineraalseks lahenduseks.
"Facebooki kinnises grupis kogunevad alternatiivmeditsiinihuvilised peavad kloordioksiidi imerohuks, mis ravib kõike alates külmetusest kuni autismi ja aidsini. Lastel kloordioksiidi mürgistusega kaasnevat oksendamist ja kõhulahtisust peavad nad aine ravitoime ilminguks," kirjutas Eesti Päevaleht.
Kuigi meedias on ilmunud kümneid artikleid, kus kohalikud spetsialistid selgitavad kloordioksiidi kahjulikku mõju tervisele, ei usu peavoolumeedia osas skeptilised alternatiivravihuvilised neid artikleid ja on jäänud kindlaks aine pooldajate toodud tõendustele, mis on väidetavalt teaduslikud. Paraku ei ole need tõendused vastavuses tegelike teaduslike seisukohtadega, kuid arusaadavalt on tavainimesel, kes mikrobioloogiat ja keemiat lähemalt ei tunne, pettusest raske läbi näha.
Emmede Klubi toob välja mõned MMS-i propageerijate peamised võltsargumendid ja vastused neile lihtsas keeles.
Müüt: Kloordioksiid tapab kehas ainult patogeene ehk haigustekitajaid ja jätab head bakterid rahule, sest oskab halvad bakterid ise organismis üles leida ja headest eristada.
Tegelikkus: See ei ole kuidagi võimalik. Nii kasulikke kui ka kahjulikke baktereid on olemas igasuguse suuruse, kuju, membraani, ülesehitusega. Mõlemaid esineb nii aeroobsete kui ka anaeroobsete bakterite seas ja erineva pH-ga organismide seas. Ka mingeid muid kasulikke baktereid kahjulikest bakteritest eristavaid tunnuseid ei ole olemas.
Seda peamiselt sellepärast, et bakteri kasulikkus või kahjulikkus inimesele ei olene bakteri olemusest, vaid konkreetsest olukorrast. Näiteks on inimese seedetraktis vajalikke-kasulikke baktereid, mis aga vereringesse sattudes võiksid inimese tappa. Heaks näiteks on ka E. coli bakter, mis leidub süütuna inimeste seedetraktis. Sattudes kuseteedesse põhjustab see bakter aga põiepõletikku.
Inimese nahal elavad normaalselt ka bakterid, mida nimetatakse oportunistlikeks patogeenideks. Alles kriimustuse tekkimise korral hakkavad need muidu meie nahal normaalselt elavad bakterid põletikku tekitama.
Seega kloordioksiid hävitab üheselt nii kasu kui ka kahju tegevaid baktereid, sest neid kahte ei ole tegelikult võimalik eristada, aga paraku ka inimese enda keharakke.
Müüt: Kloordioksiidiga saab hambaauke kokku kasvatada. MMS-i Facebooki grupis on näiteid, kuidas vanemad on MMS-i abil oma laste hambaaugud tagasi kokku kasvatanud.
Tegelikkus: Nordic Hambakliiniku peaarst ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi suukirurgia osakonna arst-õppejõud hambaravi erialal, doktor Kristo Ivanov kommenteeris Postimehele:
"Kloordioksiid ei kasvata hambaauke kinni – olgu siinkohal see selgesõnaliselt välja öeldud. Hambaaukude arengut on võimalik pidurdada ning hambal on tõesti n-ö eneseparandamise võime, kuid seda kindlatel juhtudel. Kui hambaauk on algavas staadiumis, st emaili piires, siis hea hügieeni korral on võimalik hambaaugu edasise arengu peatumine. Kui hambaauk on aga tunginud sügavamale hambakudedesse (st emaili alla asuvasse dentiini), siis hõõru sa seda hammast kulla, briljandi või viiesajastega – seda auku ei ole võimalik enam pidurdada ning see vajab hambakaariese ehk hambaaugu parandamist juba täidismaterjaliga."
Küll aga on võimalik kloordioksiidi kasutada hammaste puhastamiseks, seda sisaldavad ka mõned hambapastad, kirjutab Postimees. Kuid need tooted sisaldavad kloordioksiidi väga vähesel määral ning on mõeldud välispidiseks kasutamiseks. Kloordioksiid on mürgine allaneelamisel, mida viljelevad MMS-i uskujad.
Seega ei ole vanematel õnnestunud kloordioksiidiga laste hambaauke kokku kasvatada, vaid puhastusainest tingitud parem hügieen on võimaldanud lapse noorele hambale tekkinud väga pindmise hambaaugu korral hambal iseparaneda.
Müüt: MMS-i tarbimise korral esinev oksendamine jms on märk sellest, et aine toimib ja organism puhastub sinna ladestunud rämpsust.
Tegelikkus: Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professori Anti Kalda sõnul on iivelduse, kõhulahtisuse ja oksendamise puhul tegemist mürgise aine kloordioksiidi manustamisest organismis tekkinud mürgistuse ilmingutega! Organism puhastub sissevõetud mürgist.
Selle kohta, kuidas mürgistus organismis toimub, on hulgaliselt teaduslikku materjali. Reaktsioon kloordioksiidi manustamisele vastab sellele.
Tugeva mürgistuse korral võib organismis tekkida raske vedelikupuudus ehk dehüdratatsioon, millega kaasneb vererõhu langus ja teadvusehäired. Selline seisund võib olla eluohtlik, eriti lastele ja eakatele.
Müüt: Teaduslik tõestus selle kohta, kuidas MMS organismis töötab, on olemas - seda saab lugeda MMS-i eestikeelselt koduleheküljelt.
Tegelikkus: Oluline on mitte võtta leheküljel www.infomms.org toodud teksti tõe pähe, sest kuigi sealne jutt sisaldab keemia ja füüsika teadusvaldkondadele omaseid või sellele sarnanevaid mõisteid, ei ole seal esinev tekst tegelikult kaugeltki tõsiteaduslik.
Ehk piisab sellest veenvast näitest: leheküljel kirjutatakse, et "patogeenid on anaeroobsed mikroorganismid (nad ei kasuta elutegevuseks hapnikku), ning põhimõtteliselt need on ainukesed mitte hapnikku tarbivad organismid kehas."
Kuid nagu juba koolilapsed bioloogia tunnis õpivad, ei vasta sugugi tõele, et patogeenid oleksid anaeroobsed organismid. Selle tõestuseks võib uurida näiteks tuberkuloosi tekitavad patogeeni, väga aeroobset bakterit nimega Mycobacterium tuberculosis.
MMS-i eestikeelsel kodulehel toodud info pärineb nimelt end ise teadlaseks tituleerinud Jim Humble sulest, kes paraku mõtles teaduslikuna mõjuva, kuid mikroskoobi all nähtavale tegelikule elule mite vastava teksti lihtsalt välja. Jim Humble rikastus seejärel kloordioksiidi müügist.
Mõned mikrobioloogiat või keemiat õppinud või sellega hästi kursis Eesti blogijad, kes on võtnud vaevaks MMS-i müüte tõsiteadusele tuginedes ümber lükata asuvad SIIN ja SIIN!
