Montessori pedagoogika ajalugu ja õpe tänapäeval

Montessori pedagoogika ajalugu ja õpe tänapäeval

16. Mar 2018, 15:29 Emmede Klubi Emmede Klubi

Maria Montessori Indias. Foto: Montessori Eesti blogi


Montessori pedagoogika põhineb eluks vajalike oskuste õppimisel läbi lapse enda loomuliku arengu. Täiskasvanu roll pole last õpetada, vaid talle iseõppimiseks sobilikku keskkonda pakkuda. Montessori Eesti blogi annab ülevaate selle kasvatusmeetodi ajaloost ja õppimisest täna:

Maria Montessori korraldas oma esimese rahvusvahelise koolituse Itaalias 1913. aastal ning esimese koolituskursuse Ameerikas 1915. aastal. Selleks ajaks oli info uuest edukast meetodist levinud kulutulena ja kursusel osalesid õpetajad üle maailma. Ka Montessori-koole hakkas nüüd tekkima üle terve maailma.

1924. aastal kohtus Montessori Itaalias võimule tulnud Mussoliniga. Montessori pedagoogika sai Itaalia valitsuse ametliku tunnustuse ning plaani võeti Montessori-koolide laialdane loomine riiklikul tasemel. Montessori eesmärgiks oli luua oma meetodi uurimis- ja arenduskeskus. Sel ajal elas Montessori Hispaanias, kuhu oligi juba loodud Seminari-Laboratori de Pedagogi.

1929 a. asutas Maria Montessori koos oma poja Marioga ühingu Association Montessori Internationale (AMI), et oma elutöö autentsust ja kvaliteeti kaitsta ning hoolitseda selle eest, et ka peale tema surma meetod edasi elaks. AMI peakorter asus aastani 1935 Berliinis, seejärel liikus Amsterdami, kus asub tänaseni.

Montessori, Mussolini ja Hitler

Euroopas tõusis samal ajal järjest tugevamalt esile fašism. Mussolini plaanis ka Montessori õppeprogrammi ühendada fašistlike põhimõtete õpetamisega, Montessori aga keeldus kategooriliselt, et tema nime ja õppeprogrammi selliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutataks.

Aastaks 1933 olid Hitleri Saksamaal kõik Montessori-koolid suletud. Berliinis põletati tuleriidal M. Montessori raamatud ning selle kohal ka tema kuju. Mussolini järgis Hitleri eeskuju ning ühe päeva jooksul suleti kõik Montessori-koolid Itaalias. Hispaanias puhkenud kodusõja tõttu põgenes Montessori koos poja Marioga Inglismaale ja sealt hiljem edasi Hollandisse. Sõja ajal elas Montessori Indias eksiilis, kuid pidas sealgi koolituskursusi. Sel perioodil sai Montessori pedagoogika oluliseks osaks rahukasvatus.

Maria Montessori jätkas oma pedagoogika edendamist kuni surmani. Pärast seda jätkas ema elutöö arendamist poeg Mario Montessori, hiljem omakorda tema lapsed. Kuni 2005. aastani juhtiski AMI-d Montessori, täpsemalt öeldes Mario Montessori tütar Renilde Montessori. Hetkel on Association Montessori Internationale direktoriks Philip O’Brien.

Millist lasteasutust võib nimetada Montessori kooliks või lasteaiaks?

AMI-l on tähtis roll Montessori pedagoogika kui Maria Montessori pärandi hoidjana. AMI vastutab nii Montessori pedagoogika teooria kui ka praktika hoidmise ja edendamise eest. AMI eesmärgiks on säilitada Maria Montessori poolt loodud pedagoogika terviklikkus ja tema nägemus, kuidas seda õppemeetodit kasutada. AMI poolt kinnitatud pedagoogilised standardid tagavad selle, et Montessori koolidena tunnustatud koolide õppeprogrammid ja igapäevatöö on kõikjal maailmas kooskõlas kooskõlas AMI poolt pakutava koolituse sisuga. 

Samal ajal teeb AMI teadusliku pedagoogika rühm (The Scientific Pedagogy Group) pidevat uurimistööd, mis võtab arvesse ajakohaseid uuringutulemusi lapse arengu, hariduse ja neuroteaduse teemadel, tagamaks, et AMI koolitused vastavad oma rakendatavuselt kõrgeimatele standarditele.

AMI koolituskursus (näiteks vanusegrupile 3-6) tähendab ühe akadeemilise aasta jagu kontaktõpetust. Lisaks korraldatakse moodulõppe kursusi. Kursused koosnevad Montessori pedagoogika teooriat ja lapse arengut käsitlevatest loengutest ja seminaridest ning õppevahendite esitlustest. Iga koolituskursus hõlmab endas ka olulisel määral lapsevaatluspraktikat, vahendite kasutamise harjutamist kontaktõppe käigus, vahendite valmistamist ning juhendatud praktikat lasteasutuses. Iga õpilane valmistab kursuse käigus isiklikud albumid, mis kirjeldavad valdkondade kaupa iga vahendi eesmärki, kasutamist ja esitlust. Lisaks loetakse kohustuslikku kirjandust ja kirjutatakse esseesid. Diplomi saamiseks tuleb täita kõik kursuse nõudmised, muuhulgas sooritada kirjalik ja suuline eksam.

Kogu koolituskursuse sisu ja eesmärgi võtab kokku Montessori poolt öeldu: "Õpetaja peab andma oma õppetunni, istutama seemne ja seejärel kaduma, last jälgides ja oodates."

AMI Montessori õpetaja diplomi kursused on jagatud arengutasemete järgi ja annavad valmiduse töötada just selles vanuses lastega: 0-3, 3-6, 6-12, 12-18. 

Lisaks korraldab AMI assistendikoolitusi, mis on lühikesed ülevaatlikud kursused Montessori pedagoogika põhimõtetest. Kursuste eesmärgiks on anda osalejale teadmisi, kuidas õpetaja abi võib oma tegevustega Montessori rühmas/klassis õpetaja tööd ja rühma tasakaalu toetada.

Montessori pedagoogika Ameerika võtmes ja teised alternatiivid

1960. aastate lõpus asutas AMI koolituse läbinud õpetaja Nancy McCormick Rambusch Ameerika Montessori Seltsi (AMS). Ta oli veendumusel, et Montessori meetodi aspekte tuleb Ameerika kultuuri jaoks sobivaks kohandada. AMS koolides järgivad õpetajad Montessori väljatöötatud meetodeid, lisades sellele väljaspoolt laiendamiseks või täiendamiseks erinevaid vahendeid ja ideid. AMS koolituse pooldajad hindavad lähenemise juures just progressiivsust ja paindlikkust. AMS on suurim Montessori organisatsioon USAs ja koolitus on tunnustatud enamikes Ameerika Ühendriikide koolides. AMI poolt akrediteeritud koolide juhatajaks selle diplomiga aga ei kvalifikatseeru.

Ameerikas ilmselt päris levinud nägemuse järgi oli Montessori oma pedagoogika ja koolituskursuste suhtes liialt paindumatu, ning just see sai põhjuseks, miks Montessori pedagoogika levimine kiire alguse järel paariks aastakümneks aeglustus või sootuks soiku jäi. Selle teooria juures pole võetud arvesse mõju, mida avaldasid toonasele ühiskonnale samal ajal toimunud maailmasõjad.

Montessori elemendid koguvad populaarsust

Praeguseks on erinevaid koolitusprogramme üle terve maailma väga palju. Osa pakutavatest kursustest on ka täielikult internetipõhised. Kuna Montessori nimi ei ole registreeritud kaubamärk ning meetodit pole patenteeritud, võib põhimõtteliselt iga soovija koolitusi korraldada. Kuigi huvi Montessori pedagoogika vastu on tore, kaasneb selliste arengutega ka tõenäosus, et pedagoogikat tõlgendatakse valesti, mugandatakse või arendatakse liialt, mistõttu algupärane eesmärk kaob. Heal juhul on siis tegemist kasulike Montessori elementide kasutamisega alghariduses, halvemal juhul aga Montessori nime ära kasutamisega ärilistel eesmärkidel.

Algupärase koolituskursuse vajalikkusest õpetajana annab ehk aimu ka see, et kuigi Mario Montessori elas ja töötas oma ema kõrval päevast päeva, osales ta siiski 1925. aastal Londoni koolituskursusel ning sai oma diplomi sealt.

Ka lapsevanemad soovivad tihti pedagoogikast ja meetodist lisateadmisi omandada, et neid siis kodus rakendada. Loomulikult pole kodus õpetamiseks diplomit tarvis ning piisab täiesti, kui ise õppida, Montessori raamatuid lugeda, internetist inspiratsiooni ammutada ja näiteks mõnel kvaliteetsel netikursusel osaleda. Nendegi valikul tasuks aga väga tähelepanelik olla. Kui praktiseerinud ja pühendunud õpetaja oskab väga hästi pedagoogika põhimõtteid selgitada ja praktilist poolt tutvustada, siis internetis lapsevanematele koolitusi pakkujate seas on ka suur osa iseõppinuid ja asjaarmastajaid. Seega on tegemist natuke nagu telefonimänguga, kus keegi koolitab teisi teemal, millest tal ka endal tingimata terviklikku arusaama pole, ning ei või kindel olla, mis sõnum lõpuks kohale jõuab. 

 

Kas Sind huvitab Montessori pedagoogika?