Noorukieas toimuvad ajupiirkondades ulatuslikud muutused, millega kaasnevad ka muutused käitumises. Võetakse rohkem riske ja otsitakse uudseid kogemusi. Nooruki aju, mis areneb kuni 25. eluaastani, on uute kogemuste suhtes tundlik ning seetõttu suureneb ka haavatavus erinevate uimastite, sealhulgas tubaka- ja nikotiinitoodete suhtes. Uimastite proovimise ja tarvitamisega tehakse aga sageli algust just noorukieas.
Uuringud näitavad, et keskmiselt alustavad Eesti kooliõpilased sigareti proovimist 13-aastaselt. Kuigi tavasigareti tarvitamine on nii elanikkonnas kui ka kooliõpilaste seas aastatega aina vähenenud, on asemele tulnud alternatiivseid tooteid, mille tarvitamine on kasvanud. Neid proovitakse sageli veelgi varasemas eas.
2022. aasta Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamine enam levinud just 16–24-aastaste noorte seas. Igapäevaseid e-sigareti tarvitajaid on enim noorte naiste ja nikotiinipatjade tarvitajaid enim noorte meeste seas.
Noorte seas populaarsed tooted nagu e-sigaret, huuletubakas ja nikotiinipadi võivad küll tunduda ohutud, kuna sisaldavad vähem ebameeldivat maitset ja lõhna tekitavaid aineid, kuid ka nendes leidub lisaks nikotiinile rohkelt teisi kahjulikke koostisosi. Nikotiin on äärmiselt sõltuvusttekitav aine. Järjest lisandub ka uuringuid alternatiivsete toodete kahjulikust mõjust tervisele.
Tubakatööstus on investeerinud märkimisväärseid ressursse, et reklaamida tubaka- ja nikotiinitarbimist kui tegevust, mis pakub vaimset heaolu, lõõgastust ja naudingut. Teadus aga kinnitab vastupidist, sellised reklaamid on tubakatööstuse manipulatsioon enda toodete tarbijaskonna suurendamiseks. Kahjuks aga langevad eksitavate sõnumite lõksu tihti just noored. Uuringud näitavad, et suur osa e-sigarette tarvitavatest noortest teeb seda stressi või ärevuse leevendamiseks ja lõõgastuse kogemiseks.
Nikotiini mõju vaimsele tervisele
Sageli võivad vaimse tervise probleemid viia uimastite tarvitamiseni, kuid mõju on ka vastupidine – uimastite, sealhulgas nikotiini tarvitamine võib avaldada mõju vaimsele tervisele. Paljud uuringud näitavad, et nikotiini ja vaimse tervise vahel on murettekitavad seosed. Kõige enam on leidnud kinnitust, et nikotiin võib suurendada nii ärevuse kui ka depressiooni sümptomeid. Uuringutes e-sigarettide kohta on leitud, et nende tarvitajatel võib võrreldes mittetarvitajatega olla kuni kaks korda suurem risk depressiooni tekkeks. E-sigarettide tarvitamist seostatakse ka negatiivse mõjuga noorukite keskendumis- ja otsustusvõimele, mälule ning koolis hakkamasaamisele. Mõjud võivad olla pikaajalised, mõjutades kognitiivset võimekust ka täiskasvanueas.
Üks võimalik põhjus, miks nikotiin avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju, on nikotiini efekt kesknärvisüsteemi virgatsainetele ja perifeerse süsteemi stressihormoonidele.
Nikotiin muudab virgatsainete süsteemi tasakaalu, eelkõige dopamiiniretseptoreid. Dopamiini funktsioonid on tugevalt seotud motivatsiooni ja naudingutega, aga ka mälu, tähelepanu, õppimisvõime ja unega. Uimastite regulaarsel tarvitamisel tekib ajus dopamiini üleküllus, mille tagajärjel on pärsitud organismi loomulik dopamiini tootmine. See põhjustab olukorra, kus tavapärased mõnu pakkuvad tegevused ei paku enam piisavat naudingut ja suureneb hoopis vajadus uimasti järele. Halveneb mälu, tähelepanu- ja õppimisvõime ning unekvaliteet.
Levinud eksiarvamus, et nikotiin leevendab stressi, ärevust või depressiooni, tuleneb nikotiini ärajäämanähtude sümptomitest. Nikotiin jõuab ajju seitsme sekundiga, misjärel aktiveeruvad retseptorid, mis vabastavad ajus dopamiini ja tekitavad õnnetunnet. Nikotiini mõju vähenedes kogetakse ärrituvust ning ärevuse ja depressiooni sümptomeid. Uuesti tarvitamisel sümptomid kaovad, mistõttu tekib valearusaam, justkui nikotiinil oleks vaimsele tervisele positiivne efekt. Nikotiin on stimulant, selle järjepidev tarvitamine ja tarvitamise järgselt sümptomite ajutine leevenemine on tsükkel, mis viib uimasti liigtarvitamiseni ja kujuneb seejärel sageli nikotiinisõltuvuseks. See kõik võib viia vaimse tervise probleemide süvenemiseni.
Nikotiin mõjub ajus ka tähelepanu ja keskendumisvõimet kontrollivate retseptorite kompleksile. On leitud, et nikotiin võimendab ajus neuronite omavahelise suhtluse tugevust, suurendades glutamaadi, ühe peamise kesknärvisüsteemi virgatsaine vabanemist. See toob endaga kaasa ajutise keskendumisvõime suurenemise. Efekt on aga lühiajaline ja petlik, sest nikotiin pärsib eesajukoore arengut. Pikemas perspektiivis viib nikotiini tarvitamine noorukieas suurenenud tähelepanuprobleemideni täiskasvanuna.
Uuringud näitavad sedagi, et nikotiin takistab aju selle osa arengut, mis on seotud emotsionaalse käitumisega ja suurendab seeläbi vastuvõtlikkust muude uimastite tarvitamisele. Mitu uuringut kinnitab, et varajane suitsetamisega alustamine ja regulaarne suitsetamine noorukieas on seotud suurema riskiga kanepi, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise ning sõltuvuse tekkega täiskasvanueas.
Seetõttu on tähtis sel teemal noorukitega vestelda ja vajadusel ka pakkuda abi tarvitamisest loobumiseks juba varakult. Kandev roll on nii noortega töötavatel spetsialistidel kui ka lapsevanematel.
Vanemate roll on oluline ka noorukieas
Hoolimata sellest, et noorukieas lisandub eakaaslaste mõju, on lapse vanuse kasvades vanemate roll oluline endiselt ja uuringudki näitavad, et just noorukite riskikäitumisele avaldavad vanemad märkimisväärset mõju. Lapsevanem saab nooruki otsuseid ja suhtumist uimastitesse mõjutada, kui on loodud usalduslik suhe ning piire seatakse toetavalt ja konkreetselt. Vanematel on tähtis roll selleski, et aidata noorukitel õppida, kuidas oma emotsioone reguleerida. Nimelt on leitud, et noorukite ajutegevus peegeldab emotsioone töötlevates piirkondades nende vanemate ajutegevust. Mida paremini suudab noor oma emotsioonide ja stressiga toime tulla, seda vähem on tõenäoline, et ta proovib uimasteid ja hakkab neid tarvitama.
Samas ei tasu olla üleliia kontrolliv või muretsev. Liigne muretsemine lapse uimastite tarvitamise pärast võib viia ebaefektiivsete vanemlike sekkumisteni ning rikkuda suhtlust vanema ja lapse vahel. On leitud, et lapsevanemad, kes muretsevad liigselt, muutuvad tolerantsemaks ja seatud piiride suhtes järeleandlikumaks. Selle tagajärjel võib nooruki uimastite tarvitamine suureneda. Ennetamisel on head ja turvalised peresuhted väga olulised, kuid sama oluline on seada piire (sh uimastite mittetarvitamise suhtes), lapsega uimastite teemal arutleda ja sõlmida kokkuleppeid.
