Enam kui pooled kõigist emadest tunnevad paar päeva pärast sünnitust nn mammamasendust: kõik peaks justkui hästi olema, aga ajab hoopis nutma; olemine on haavatav ja ärev, tunne kurblik, tujud vahelduvad kiiresti. Tundub raske teha lapsega seotud otsuseid, sest kõik valikud paistavad nii tähtsad ja kõik vastused veidi segased. Ärritud kergesti, võid magada või süüa kehvasti.
Mammamasendus ehk sünnitusjärgne kurvameelsus on põhjustatud kiiretest hormonaalsetest muutustest naise kehas pärast sünnitust, sünnitusel kogetud vaimsest ja füüsilisest koormusest, ning uue eluetapi algusega seotud šokist - päevapealt on saanud sinust inimene, kelle kätes on teise inimese, sealjuures veel nii tibatillukese ja haavatava inimese elu.
Enamasti möödub mammamasenduse tunne paari päeva, vahel ka paari nädala jooksul.
Kui naine teab mammamasenduse teooriat juba varakult, siis oskab ta seda ära tunda ja mitte muretseda, aga ka tähele panna, et kui kurvameelsus ja ärevus paari kuuga ei möödu, siis tuleb otsida abi, sest lihtsalt kurvameelsuse asemel on välja kujunenud sünnitusjärgne depressioon.
Sünnitusjärgne depressioon on väga levinud raseduse ja sünnitusega seotud komplikatsioon - seda esineb umbes ühel naisel kümnest! Sünnitusjärgne depressioon ei erine kuigi palju tavalisest depressioonist. Depressiooni sümptomid on:
- Pidev kurb tuju või pidevad tujumuutused
- Lohutamatu nutmine
- Raskused lapsega sideme loomisel või sideme tundmisel
- Lähedastest eemale hoidmine
- Söögiisu kadumine või liigisu tekkimine
- Unetus või ülemagamine
- Pidev väsimus ja energiapuudus
- Kergesti ärritumine, viha
- Hirm, et ma ei ole hea ema
- Häbi, süütunne või tunne, et ma olen väärtusetu
- Keskendumisraskused, segased mõtted ja otsustusvõimetus
- Ärevus ja/või paanikahood
- Mõtted endale või lapsele liiga tegemisest
- Tihti eelneb sünnitusjärgsele depressioonile kurvameelsus või ärevushäire raseduse ajal.
Naine võib kogeda kõiki neid sümptomeid, vaid ühte neist sümptomeist või mõningaid sümptomeid. See on individuaalne. Sünnitusjärgse depressiooni sümptomid võivad alguse saada paar nädalat kuni kuus kuud pärast sünnitust. Paari esimese sünnitusjärgse nädala jooksul kogetud kurvameelsust loetakse mammamasenduseks.
Sünnitusjärgne depressioon ei ole märk nõrkusest või emaks sobimatusest, see on lihtsalt üks haigus paljude teiste haiguste seas. Nagu haigused ikka, võib ka sünnitusjärgne depressioon tabada nii kergemas vormis kui ka raskekujuliselt. Ning nagu haigused ikka, võib sünnitusjärgne depressioon tabada igaüht!
Kui sünnitusjärgne depressioon jääb ravimata, võib see kesta kuid või aastaid ning võib viia ema enda või lapse tervise kahjustamiseni. Seetõttu on väga oluline olla mammamasenduse ja sünnitusjärgse depressiooni teooriaga kursis juba raseduse ajal, osata ohumärke ära tunda nii enda kui ka oma lähedaste juures, rääkida mammamasenduse ja sünnitusjärgse depressiooni ilmingutest koheselt julgelt oma lähedastele, ämmaemandale, perearstile. Vajadusel aitab ärevuse või depressiooni sümptomitega naist (nii lapseootuse ajal kui ka pärast seda) raseduskriisinõustaja, kes töötab kõigi suuremate haiglate juures. Vajadusel suunatakse naine psühholoogi, psühhiaatri või psühhoterapeudi vastuvõtule.
Väga harva tabab lapse saanud naist veelgi raskem vaimne häire: sünnitusjärgne psühhoos. Psühhoosi sümptomid saavad enamasti alguse nädala jooksul pärast lapse sündi. Sümptomid on: segadustunne, reaalsustaju kadumine, kinnisideed, paranoia, hallutsinatsioonid. Sünnitusjärgne psühhoos on väga ohtlik haigus, sest naine võib ennast või oma last vigastada. Ning väga tähtis on teada - ka psühhoos on lihtsalt haigus.
Depressiooni ja psühhoosi ravitakse edukalt psühhoteraapia ja vajadusel antidepressantide abil.
Koledad mõtted kuuluvad haigusele, mitte Sulle. Haigeks jäämine ei ole kunagi Sinu enda süü. Iga haige väärib arstiabi!
