Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kes need siis on, kelle palk tõesti on tõusnud?
Eesti keskmine palk on viimasel aastal tõusnud 6,9%. Statistikaamet otsustas analüüsida, millest see tõus tuleneb: kas tõesti on tööturule tekkinud juurde uusi kõrgema palgaga töökohtasid ja need kõrged palgad kisuvad keskmist üles, või on ikkagi inimeste palgad oma vana töökoha peal tõusnud?
Statistikaamet võttis analüüsi aluseks 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmed. Valiti vaid need inimesed, kes töötasid sama tööandja juures samal ametikohal. Välja jäeti suurema kui 10000-eurose palgaga töötajad. Tulemused on järgmised:
- Inimesi, kelle töötasu vähenes aastaga rohkem kui 200 eurot, oli 10%.
- Inimesi, kelle töötasu vähenes aastaga 50–200 eurot, oli 12%.
- Inimesi, kelle töötasu jäi enam-vähem samaks (muutus väiksem kui 50 eurot), oli pisut üle veerandi.
- Inimesi, kelle töötasu suurenes aastaga 50–200 eurot, oli 23%.
- Inimesi, kelle töötasu suurenes aastaga rohkem kui 200 eurot, oli 28%.
Seega on umbes pooled töötajad saanud viimase aasta jooksul palgatõusu.
Millistes ametites palgad rohkem tõusid?
Pole üllatav, et suurem palgatõus on märgatav ametirühmades, kus palgad ongi üldiselt kõrgemad. Kolmandikul juhtidest ja tippspetsialistidest suurenes keskmine töötasu üle 200 euro võrra.
Samaks jäid kõige enam just põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustööliste palgad.
Soo järgi palgatasemeid vaadates on meeste seas pisut rohkem nii neid, kelle palk tõusis rohkem kui 200 eurot kui ka neid, kelle palk langes rohkem kui 200 eurot. Neid, kelle palk jäi enam-vähem samaks, oli naiste ja meeste seas võrdselt 27%.
Vanuserühmi vaadates võib märkida, et mida noorem inimene, seda suurema tõenäosusega on tema palk viimase aasta jooksul tõusnud. Kuni 45-aastaste töötajate hulgas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saajate osakaal suurem kui 50%.
Tõenäoliselt ei tule üllatusena, et suuremat palgatõusu kogesid eelkõige info ja side valdkonna töötajad. Neist 45%-l tõusis palk rohkem kui 200 eurot ning lisaks 19%-l suurenes palk vahemikus 50–200 eurot.
Suhteliselt palju oli palgatõusu saanud töötajaid ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning finants- ja kindlustustegevuse alal. Mõlemas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saanud töötajate osatähtsus üle 60%. Samal ajal jäi näiteks kinnisvara valdkonnas pooltel töötajatel palk aasta vältel enam-vähem samaks.
Maakondadest on palgatõusu saanud suurema tõenäosusega Harju-, Tartu- ja Järvamaal töötavad inimesed. Nende inimeste osatähtsus, kelle palk jäi enam-vähem samaks või vähenes, on kõige suurem saartel, Kagu-Eestis ning Virumaal.
Täpse infograafiku palgatõusudega eri valdkondades leiad SIIT.
Kes need inimesed siis on, kelle palk on tõusnud? Kokkuvõtteks võib öelda, et palgatõus puudutas umbes pooli inimesi ja kõige suurem tõenäosus on neid leida oma nooremate Tallinna tuttavate seast, kes töötavad info ja side, tervishoiu või finantssalal juhi või tippspetsialistina.
