Riigikohus tegi 15. veebruaril märgilise tähendusega otsuse, mille kohaselt ühine hooldusõigus ei tähenda, et mõlemal vanemal peab olema võrdne õigus lapsega täpselt võrdselt aega veeta. Näiteks ei saa lahutatud vanema juures elamist lapsele peale suruda, kui see teeb lapse elu keeruliseks.
Antud juhtumis käisid kohut Mustamäel elav ema ja Viimsis elav isa. Isa soovis, et lapsed elaksid võrdse osa ajast tema juures, ema ja laste esindaja aga, et pikk tee Mustamäel asuvasse kooli ja lasteaeda on lastele kurnav ning lapsed peaksid veetma isaga pooled nädalavahetused ja mõned pärastlõunad. Esimesed kaks kohtuastet nõustusidki isaga, leides, et mõlemal vanemal on võrdne õigus nõuda, et laps viibiks nende juures võrdse aja.
Riigikohus leidis aga, et vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda automaatselt seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel küll õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult, kuid see ei tähenda, et laps peaks veetma mõnema vanemaga võrdselt aega. Laste elukorraldus peaks lähtuma sellest, mis on parem lapsele. Kui vanemad ei jõua selles kokkuleppele, määrab vanema ja lapse suhtlemise korra PKS § 143 lg 21 järgi kohus.
Lahendiga saab tutvuda SIIN.
Kohtunikud ja juristid kommenteerisid Eesti Päevalehele, et see Riigikohtu otsus on märgilise tähendusega just ka seepärast, et pärast uue elatise määramise korra kehtestamist on hüppeliselt kasvanud lahus elavate vanemate huvi oma lastega koos elamise vastu. Nimelt näeb uus elatise määramise kord ette, et kui laps elab 7-15 päeva kuus teise vanema juures, siis elatisraha vähendatakse. Seega jääb paratamatult mulje, et last soovitakse rohkemaks ajaks enda juurde eesmärgil vähendada elatise suurust.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei tähenda see otsus, et jagatud vanemlus oleks lapse huvidega vastuolus, vaid et otsustamisel parima elukorralduse üle tuleb kaaluda kõiki aspekte - ka seda, ega vanem ei nõua jagatud elukorraldust raha pärast.
