Valitsus otsustas eile kabietiistungil, et Eesti riik hakkab maksustama lisatud suhkruga jooke. Riik plaanib maksu alla panna lisatud suhkru või magusainega joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Naturaalsed mahlad tahab valitsus maksu alt välja jätta.
Rahandusminister Sven Sester soovib karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta; riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot.
Peale maksumuudatust tõuseks vahemikus 5 kuni 8 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti. Näiteks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseb 65 protsenti hinnani 2,63 eurot.
Probleemseks võib pidada seda, et maksustamise alt jääksid välja samuti väga magusad joogijogurtijoogid ja maitsestatud keefir, sest neid loetakse toiduaineks, mitte joogiks.
Suhkruga magustatud joogid (karastusjoogid, mahlajoogid jms) tekitavad lapsel isutust (laps ei söö enam piisavalt korralikku toitu), lõhuvad hambaid, on oluliseks laste ülekaalulisuse põhjustajaks, ning neis leiduv süsihappegaas ärritab seedetrakti limaskesta ja võib põhjustada gaaside kogunemist, kõhuvalu, puhitust, halba enesetunnet.
Kui lapsel on janu, tuleb anda talle juua puhast vett. Vesi on ainuke janu kustutamiseks sobilik jook. Magustoidu või vahepalana võib laps juua 100% mahla, mis sisaldab puuviljas endas sisalduvaid suhkruid, kuid kuhu ei ole lisatud suhkrut. Samuti on piim ja teised piimatooted magustoiduks või vahepalaks, mitte kunagi janujoogiks sobilikud.
(Allikad: Äripäev, Postimees, Emmede Klubi)
Mida arvad magusamaksust Sina?
