Alates käesolevast nädalast jagab meiega oma mõtteid kolmanda beebi ootel Anette (24), kelle südameteemaks on pehme ja loomulik, toetatud sünnitus, aga ka emaks ja naiseks olemise hingeline pool. Ta tutvustab ennast ja oma perekonda:
"Lendasin otse lapsepõlvekodust mehe juurde elama. Õpinguid olen proovinud nii Tartus kui ka Räpinas, aga mõlemad jäid pooleli. Sain neist kaasa palju kasulikku, aga nüüd olen jõudnud tõdemuseni, et kirjutamine ja sünnitoetus võiksid olla minu elu kutsed, mis mind õnnelikuks teevad ning teisi rõõmustavad. Seda, et minust saab noor ema, teadsin juba ammu. Võib-olla sellepärast, et ka mu enda ema sai noorena lapsed. Kooliealisena rasedaid naisi nähes mõtlesin, kui eriline see olla võib, ja tahtsin seda juba ise ka kogeda.
Minu mees Karl Erik (26) on it-spetsialist, kellele meeldib väga füüsilist tööd teha: ehitada, lammutada, koristada ja võsa maha võtta. Kui kellelgi on kuskil abikäsi vaja, on tema alati platsis. Unistab oma talust, kus on kanad, lambad ja alpakad.
Saara (3) on lõbus ja kange välkuvate silmadega tüdruk, kes ei paista millegi ees kohkuvat. Väga uudishimulik ning sotsiaalne. Endale pähe istuda ta ei lase, seisab kangekaelselt nii enda kui ka kaaslaste õiguste eest. Kohati teeb see temaga suhtlemise raskeks, kuid näen selles ka palju positiivset. Saara paneb meie vanemlikud oskused kõige esimesena proovile.
Karl (1,5) on väga muhe ja tore poiss, kelle suured heledad silmad ja tihedad lokid alati tähelepanu püüavad. Samuti väga lõbus laps, kuid vanemast õest palju suurem kaisutaja. Karl on praegu väga lahedas eas - püüab paljusid asju järgi imiteerida ning õpib end sõnadega väljendama.
Kolmas laps tuli meie juurde kohe, kui võimaluse sai. Me ei planeerinud teda veel, ning kuigi ma tundsin juba üsna varakult, et olen lapseootel, oli minu jaoks alguses raske selle mõttega harjuda. Tunne oli esimesest hetkest peale õige, aga mõte ei jõudnud järele! Kindlasti kirjutan oma segastest tunnetest seoses ootamatu rasedusega ka uues blogis.
Meie pere elab Tallinnas Nõmmel.
Emmede Klubi juures paelus mind eelkõige huvitav ja tore kollektiiv ning võimalus jõuda oma kirjutistega suurema hulga inimesteni. Mul on nii hea meel, et olen selle võimaluse saanud, ning tunnen juba praegu, et olen Emmede Klubi naiskonda soojalt vastu ja kohe isegi omaks võetud. See tähendab minu jaoks väga-väga palju! Suuremale lugejaskonnale kirjutamine on minu jaoks ka eneseületus, sest kirjutatu avaldamine nii paljudele silmadele nõuab minult teatud julgust, mis varem on takistanud mul mõnel teemal kirjutamast.
Kuna olen emarollis nii kodus, siis rasedusest, emadusest ja selles kõiges naiseks olemisest kirjutamine tekitab minus mõnusa ja sooja, "selle õige" tunde. Samuti tahan ma kirjutada sünnitusest kui ilusast ja väestavast kogemusest, sest tihtipeale on inimestel tekkinud arusaam, et sünnitus on kole, valus või raske. Soovin seda arvamust ühiskonnas veidigi lahjendada, et luua naistele sünnituseks rohkem helgust ja toetust."
Kõiki Anette blogisissekandeid Emmede Klubis saad edaspidi lugeda sildi "Anette blogi" alt!
Väga vahva! Jään ootama põnevusega uusi blogisissekandeid.
Tänavu saan ise ka 24.a ja alati on mõttes olnud 3.laps. Hetkel kodus kasvamas 4a ja 2a ! Ja lapsi ei teinud raha pärast vaid armastusest 😀 Lähedaste eelarvamused aga pidurdavad. Ise olen alati soovinud suurt perekonda!
nii hea meel! Jään järge ootama😀