Aastavahetus toob kaasa muudatusi seadustes, mis mõjutavad ka lastega perede igapäevaelu. Teeme olulisematest muutustest ülevaate!
Lasterikka pere toetus langeb
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Seega väheneb lasterikka pere toetus võrreldes 2023. aastaga 200 euro võrra.
Esimese ja teise lapse lapsetoetuseks jääb 80 eurot, kolmanda ja enama lapse lapsetoetuseks 100 eurot. Üksikvanema lapse toetuseks jääb 80 eurot.
Elatisabi tõuseb
Alates 1. jaanuarist tõuseb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem vajalikus summas elatist ei maksa
See tähendab ka, et elatisvõlgnike ehk elatist maksma kohustatud kuid mittemaksvate vanemate võlg riigi ees suureneb.
Miinimumpalk tõuseb
Alampalk tõuseb 95 euro võrra ehk 820 euroni (2023. aasta töötasu alammäär oli 725 eurot).
2024. aastal tõuseb ka sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 654 eurolt 725 euroni ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus saab tööandja jaoks olema 239,25 eurot kuus.
Sellega seoses tõusevad ka kõik alampalgaga seotud hüvitised (minimaalne vanemahüvitis) ja tasud (nt lasteaiatasu mõningates omavalitsustes).
Õiglane hooldushüvitis pärast lapsehoolduspuhkust
Kui pikki aastaid on lapsehoolduspuhkuselt naasvatele lapsevanematele teinud meelehärmi, et esimesel tööle naasmise aastal hüvitatakse haigus- ja hoolduspäevi miinimumpalga alusel, siis alates 2024. aasta 1. juulist saabub kauaoodatud lahendus. Edaspidi hüvitatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigena või haige lapsega kodus oldud päevad tema enda tegeliku sissetuleku või endise vanemahüvitise alusel - olenevalt sellest, kumb variant on perele soodsam.
Abieluvõrdsus
Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Eestis abieluvõrdsus. See tähendab, et abielu saavad sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost.
Samasooliste paaride vanemapuhkus
Suvel võttis Riigikogu vastu perekonnaseaduse muudatused, mis annavad seadusliku õiguse abielluda ka samasoolistele paaridele. Seoses sellega muudetakse alates 1. jaanuarist ka töölepingu seadust. .Vanemapuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus on mõeldud vanemale lapse hooldamise või temaga muul moel tegelemise võimaldamiseks ning peale muudatuste jõustamist on see ühtemoodi kättesaadavad nii samast kui eri soost vanematele. See tähendab, et isapuhkust võib edaspidi kasutada lapse teine vanem sõltumata soost.
Käibemaksumäära tõus
Üldine käibemaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le. See toob kaasa kõikide kaupade ja teenuste kallinemise.
Tuludeklaratsiooniga ei saa enam laste ja kodulaenu eest raha tagasi
2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ega arvestada maha eluasemelaenu intresse. 2024. aasta kevadel 2023. aasta kohta täidetavas deklaratsioonis saab neid mahaarvamisi veel teha, 2025. aastal 2024. aasta kohta täidetavas deklaratsioonis enam mitte.
Teise pensionisambasse kogumise võimalus suureneb
Järgmisest aastast saab hakata esitama avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr 2%-lt 4% või 6%-ni. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise sambasse panustada. Selleks, et uus maksemäär jõustuks 2025. aastast, tuleb avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks.
