Kuus kuud tagasi nägi USA teadlaste teedrajava töö tulemusel ilmavalgust beebi, kellel on geneetilises mõttes kolm erinevat vanemat.
Lapse ema on Leighi sündroomi nimelise haruldase geneetilise haiguse edasikandja. See tähendab, et loomulikul teel lapse saamine tähendab naise jaoks oma lapse surmaotsuse tegemist: ta pärandab lapsele haiguse, mille tõttu laps kaotab esimeste eluaastate jooksul võime liigutada ja lõpuks hingata, kuni sureb. Paar oli ühe lapse sel viisil juba kaotanud.
Lahendus? Arstid otsustasid proovida naise DNA-s oleva vea parandada. Selleks võeti üks munarakk emalt, üks munarakk võõralt doonorilt. Kahest munarakust loodi üks terve munarakk, mis sisaldab muus osas lapse ema DNA-d, kuid ei sisalda vigaseid mitokondreid, mis kannavad Leighi sündroomi - mitokondrid asendati doonormunaraku tervete mitokondritega.
Uus, teoreetiliselt kahe inimese munarakust koosnev munarakk viljastati isa seemnerakuga ja tulemuseks on terve beebi, kes tänaseks on juba kuuekuune.
Protseduur tuli läbi viia Mehhiko riigis, sest USA seaduste kohaselt on geeniteraapia ehk sisuliselt inimese geneetiline muundamine eetilistel põhjustel lubamatu.
Protseduuri läbi viinud teadlaste ja arstide hinnangul ei ole aga asjad elus mustvalged - doonormunarakult võeti vaid mitokondreid, mis ei mängi mingit rolli inimese omaduste otsustamisel. Küll aga on tänu doonori mitokondritele võimalik kinkida ühele lapsele täisväärtuslik elu. "Eetiline on päästa elu," kommenteeris dr John Zhang.
(Allikas: Dallas News, Inquisitr)
Kas pead sellist teraapiat eetiliseks või mitte?
