Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et kui vanemate meelest võiksid nende lapsed nutitelefonis vähem aega veeta, siis lapsed arvasid täpselt sama oma vanemate kohta. Seega ei ole liigne nutiseadmete kasutamine sugugi noorima põlvkonna probleem - et muuta laste harjumusi, peaksid head eeskuju näitama lapsevanemad ise.
eMarketer'i andmetel on nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv 2016. aastaks umbes 2.16 miljardit inimest. Kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.
See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam n-ö ekraaniaega nutitelefonis. Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1-2 tundi päevas, alla 2-aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeval neid soovitusi enam ei järgita. Pigem soovitatakse jälgida mitte kasutusaega, vaid selle sisu - mida laps nutiseadmes teeb, kas see on kasulik ja hariv.
Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Rine Pent uuringusse 244 Eesti last ja lapsevanemat.
Nii lapsed kui ka vanemad ütlesid, et kasutavad telefoni peamiselt suhtlemiseks. Ka lastele tundus, et vanemad kasutavad nutitelefoni suhtluseks, kuid vanemad arvasid, et laste peamine tegevus telefonis on mängimine.
Andmete analüüsist selgus, et laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust. Töö tulemused peegeldavad, et kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas kuigi positiivseks eeskujuks.
Ka Eesti lapsevanemate poolne laste nutiseadmekasutuse juhendamine ja piirangute või reeglite kehtestamine on pigem passiivne.
(Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem)
Kas Sinu laps on Sulle vihjanud, et vaatad tihti oma telefoniekraani?
