Alates 1. jaanuarist 2017 käivitub riiklik elatisabiskeem: üksinda last kasvatav vanem saab taotleda oma lapsele riigilt iga kuu sada eurot elatisraha ehk alimente, kui teine lapsevanem on jätnud kohtu poolt välja mõistetud elatise lapsele maksmata.
See, et riik maksab osa alimentidest ise välja, ei vabasta võlglasvanemat tema kohustustest - riik ise nõuab võlgnevuse seadust rikkunud ja alimendid maksmata jätnud vanemalt välja.
Kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.
Kui kohus on elatise määranud ja teine vanem seda ikkagi ei maksa, tuleb last kasvataval vanemal elatisabi saamiseks alustada kohtutäituri juures täitemenetlust. Kui pärast neljakuulist ooteperioodi ei ole teine lapsevanem ikka elatist maksma hakanud, hakkabki riik lapsele ise maksma ja nõuab võla ise võlglaselt välja. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 100 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja. Kui lapsevanem riigile ja last kasvatavale vanemale võlga ära ei tasu, on kohtutäituril õigus rakendada tema suhtes sunnimeetmeid - näiteks peatada võlglase autojuhtimisõigus.
Lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal. Piirülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub riigist, kus elatisvõlgnik elab või vara omab - täpseid toimimisjuhiseid jagab sotsiaalministeerium või sotsiaalkindlustusamet.
Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatisabi väljamaksed tehakse eelmise kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks.
Uus skeem loodi sellepärast, et Eestis on liigagi suur hulk vanemaid, kes ei täida seadust ja ei maksa oma lapsele elatist, mille tõttu kannatajaks jääb laps. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.
Seaduse järgi tuleb alimente ehk elatist maksta vastavalt elatisraha miinimummäärale. 2016. aastal on see 215 eurot kuus ühele lapsele, 430 eurot kahele lapsele ja 645 eurot kolmele lapsele. Elatisraha tuleb maksta last kasvatavale lapsevanemale, sularahas või ülekandega, iga kalendrikuu eest ette.
Kui lapsega mitte koos elaval vanemal ei ole raha miinimummääras elatise maksmiseks, peab ta last kasvatava vanemaga ühendust võtma ja leppima kokku väiksemas summas elatise maksmiseks. Kui last kasvatav vanem ei ole väiksema summaga nõus, siis peab elatiskohuslane leidma endale senisest tasuvama töö, piirama oma kulutusi, tasuma elatist oma (kinnis)vara müügi arvelt vms, selgitab õigusbüroo Alimendid.ee.
(Allikad: Sotsiaalministeerium, alimendid.ee)
Kas tekkis küsimusi? Kui Sa ei leia oma küsimusele sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt vastust, siis küsi meilt julgelt abi!
