Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad.
Anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel.
- Soodustavad tegurid
Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevad kui tervetel.
Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus.
Anoreksia peamist põhjused:
Alakaalu säilitamine. Anoreksia all kannataja kehakaal on sageli 15% alla ideaalkaalu, ta keeldub püüdest saavutada oma pikkusele ja vanusele vastavat normaalkaalu. Selline kehakaal saavutatakse äärmiselt range ja ebatervisliku dieediga, sageli kaasneb liigne treenimine, söödud söögi väljaoksendamine, lahtistite kasutamine. Alakaalu ja näljutamise tõttu jääb inimene ilma eluks vajalikust energiast, mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seetõttu on anoreksia eluohtlik haigus.
Suur ja pidev hirm kaalutõusu ees. Anoreksia all kannataja mõtted ja tunded keerlevad suures osas söömise ja oma kehakaalu ja kehakuju ümber. Kuna anoreksia all kannataja kardab paksuks minna ja sageli vihkab oma väljanägemist, siis söömine on tema jaoks väga pingeline. Samal ajal on söömine ja söögist loobumine peaaegu ainus, millest anoreksia all kannataja suudab mõelda. Mõtted dieedist, söögist, kehast täidavad suure osa päevast ning vähe jääb aega sõprade, pere ja varasemalt meeldivate tegevuste jaoks. Elu muutub väsimatuks kõhnumispingutuseks ning kõhnuse nimel minnakse äärmusteni. Ükskõik kui kõhn inimene ka poleks, talle tundub alati, et sellest ei piisa.
Häirunud arusaam oma kehakujust. Anoreksia all kannataja arusaam oma kehakujust on häiritud, ta tundub endale paks ning seetõttu ka kole ja väärtusetu. Anoreksia alla kannatajate mõtlemine on muutunud; nad ei mõista kui alakaaluline nad on ning seetõttu on neid inimesi keeruline veenda abi otsima.
Anorexia nervosa tunnused:
- hirm kaalus juurde võtta
- oluline alakaalulisus, kaalu alanemine
- pidev kalorite lugemine
- keeldumine söögist
- näljatunde eiramine
- liigne füüsiline treening
- enda liiga sage kaalumine
- kergesti tekkiv külmatunne
- menstruatsioonitsükli häired
- tunne, et oled liiga paks, isegi kui oled väga kõhn
- küüned ja juuksed muutuvad hapraks
- kuiv ja kollakas nahk
- eelistatakse süüa üksinda
- või vastupidi, süüakse vaid siis, kui ollakse koos teistega
- meeleolu alanemine ja liigne ärritumine
- lanugo-karvad või peen karvakasv kätel, jalgadel ja seljal
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi.
Esmaskohtumisel püüab arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud. Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist.
Ravivõimalused
Anoreksia korral on ravi eesmärkideks
-alatoitumusest ülesaamine
-söömiskäitumise normaliseerimine
-inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks
Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus.
Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon.
Prognoos
Raskelt haigeid anoreksia all kannatavaid inimesi (kes oma haigust eitavad) tuleks ravida haiglas. Inimesed toibuvad sageli hästi alakaalust hoolimata. Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul.
Ennetamine
Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted.
Et vähendada haiguse kordumise tõenäosust tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral, tuleb raviperioodi korrata.
Allikas:Inimene.ee, internet
