Millised on lastega peredele makstavad riiklikud toetused ja lastega peresid puudutavad rahalised muutatused 2016. aastal Eestis?
* Lapsetoetus tõuseb viie euro võrra - 50 euro peale lapse kohta kuus, seda esimese ja teise lapse puhul.
* Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus jätkuvalt 100 eurot kuus iga lapse pealt.
* Seitsme- ja enamalapselise pere lapsehooldustoetus kuus on 168 eurot.
* Kui laps on kuni poolteiseaastane, saab ema (või isa) n-ö vanemapalka. Tõuseb vanemahüvitise ülempiir - 2015. aastal oli see 2549 eurot, uuest aastast on suurim võimalik vanemahüvitis aga 2724 eurot. Minimaalne vanemahüvitis on 390 eurot kuus. Keskmine vanemahüvitis on aga 873 eurot kuus.
* Lapsehooldustasu kuni kolmeaastaste laste eest on pärast vanemapalka iga lapse eest 19 eurot kuus.
* Kui peres on eestkostel või hooldusel laps, saab pere iga lapse eest 240 eurot kuus.
* Üksikvanema toetus riigilt on 19 eurot kuus.
* Ühe lapse või kaksikute sünnitoetus on 320 eurot lapse kohta.
* Kolmikute sündimise puhul makstakse toetust 1000 eurot iga lapse kohta.
* Kokku on peretoetusi 2016. aasta riigieelarves 194 913 316 eurot (2015. aastal 179 miljonit eurot) ning vanemahüvitisi 176 493 055 eurot (2015. aastal 166 000 000 eurot).
* Suureneb ka igakuine elatisraha lapsi üksinda kasvatava vanema jaoks teise lapsevanema poolt - see ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud alampalgast ehk 215 eurot ühe lapse kohta. Juhul, kui lapse kasuks on elatis välja mõistetud selliselt, et see ei tohi olla väiksem kui seaduses ette nähtud minimaalne elatis, siis suureneb see automaatselt miinimummäärani!
* Raha lisandub toetustena vaesemate perede rahakotti: toimetulekumäär kasvab 90 eurolt 130 eurole kuus. Pere ühe täiskasvanu ja laste eest arvestatakse määraks 130 eurot inimese kohta, igale järgmisele täiskasvanule 104 eurot. Näiteks kui peres on kaks täiskasvanut ja kolm last, peab perele jääma pärast olme- ja muude püsikulude mahaarvamist kätte kokku vähemalt 494 eurot. Kui seda ei jää, maksab riik perele toimetulekutoetust.
* Töötasu alammäär ehk miinimumpalk tõuseb 390 eurolt 430 euroni;
* Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 154 eurolt 170 eurole, mis tõstab pisut kõigi palgasaajate sissetulekut.
* Samas ei tohi ära unustada ka pere rahakotile negatiivset muutust: kuna töötasu alammäär tõuseb, tõuseb paljudes Eesti omavalitsustes (näiteks ka Tallinnas) lasteaiakoha tasu, sest omavalitsused on lasteiakoha tasu oma määrustes töötasu alammääraga sidunud. See muudatus võib teiste muudatustega pere rahakotti juurde tekkiva raha sealt uuesti ära võtta.
1. jaanuarist rakendub ka uus lastekaitseseadus, mille põhimõte on nulltolerants laste vaimse ja füüsilise vägivalla suhtes.
Praegu ei tea riik eelkooliealiste laste kohta kuigi palju - milline on nende tervis, millistes oludes nad elavad. Kui laps sünnib, ei pruugi vanem teda perearsti juurde kirjagi panna. Hädas lapsi märgatakse tihti alles siis, kui olukord on juba väga halb.
Edaspidi pannakse iga laps igal juhul ühe perearsti nimistusse kirja. Vanemal on kohustus teatud aja järel kuni lapse kooliminekuni temaga perearsti juures käia. Kui ei ole käidud, siis läheb haigekassas lipp punaseks. Kui siis arst või õde vanemaga ühendust ei saa, läheb lipp punaseks juba sotsiaalkindlustusametis - last läheb otsima kohalik lastekaitsetöötaja.
Kohustuslikuks saab pereõe kodukülastus, kui laps on sündinud ja nimistusse kantud. Nii saab riik lisaks lapse tervisele aimu kodustest oludest - kas on lapsele mõni oht, kas vajab hädas vaneb abi.
(Allikad: RPM.ee, Postimees.ee, Emmede Klubi)
Kas oled 2016. aastal makstavate sotsiaaltoetustega rahul? Mis on meie toetussüsteemis hästi, mis vajaks parandamist?
