Lapsed, kelle emapoolne vanaema suitsetas raseduse ajal, saavad suurema tõenäosusega autismidiagnoosi, avastati Suurbritannias. Ka on lastel, kelle emapoolne vanaema raseduse ajal suitsetas, suurema tõenäosusega lihtsalt mõningaid autismile omaseid jooni.
Uuringus võrreldi 14 500 last, kes sündisid 1990-ndatel. Nendel lastel, kelle vanaema suitsetas ema oodates, diagnoositi autismispektrumi häire 53% suurema tõenäosusega kui nendel lastel, kelle vanaemad ei olnud ema oodates suitsu teinud. Kusjuures tütarlapsi mõjutas emapoolse vanaema suitsetamine rohkem kui poisslapsi.
Kui lapseootel naine suitsetab, põhjustab see mutatsioone naisloote alles väljaarenevate munarakkude DNA-s. On võimalik, et sel põhjusel avalduvadki rasedusaegse suitsetamise negatiivsed mõjud suitsetanud ema lapsel vahetevahel, kuid suitsetanud ema lapselastel tihemini.
Autismispektrumi häirete diagnooside arv on viimastel aastakümnetel oluliselt tõusnud. Peamine põhjus sellele on õigete definitsioonide loomine ja teadlikkuse tõus, mistõttu lapsed, kelle sümptomeid oleks vanasti ignoreeritud, saavad tänapäeval autismidiagnoosi. Nüüd tundub, et oma roll võib siiski olla ka keskkonnateguritel. Kuigi viimasel ajal on naiste suitsetamine Suurbritannias oluliselt vähenenud, on selle efekti näha alles terve põlvkond hiljem.
Uuringu tulemused avaldati äsja teadusajakirjas Scientific Reports.
(Allikas: IFL Science)
