Kui ema ja isa lähevad lahku ning astuvad suhtesse uue inimesega, siis laste jaoks on see paratamatult kurb sündmus, mida nad elavad kaua üle. See aga ei tähenda, et laste pärast oleks vaja õnnetuks tegevasse suhtesse jääda, rääkis psühholoog ja pereterapeut Kärt Kase portaalile Elu24.
Toimiv suhe nõuab alati tööd - päris iseenesest see ei juhtu. Omavahel tuleb suhelda - mõtetest, hirmudest, lootustest, unistustest, vajadustest rääkida. Vähemalt korra nädalas peaks mõtlema selle peale, mis seisus mu suhe on, mis ma saaksin teise heaks teha, et teda rõõmustada, mida ta võiks mult vajada.
Kui aga suhte hoidmiseks on antud oma parim, kuid ikkagi ei ole hea olla, siis on täitsa aktsepteeritav lahku minna. Kui emal või isal on paarisuhtes halb, tema vajadused pole täidetud, teda näiteks alandatakse, halvustatakse või pidevalt kritiseeritakse, siis ei pea seda taluma.
Pikaajalised uuringud on näidanud, et lahutatud peredest pärit lapsed on täiskasvanueas sarnased inimestega, kes pärinevad peredest, kus vanemad on koos. Uuringutulemused näitavad, et paar ei peaks laste pärast koos jätkama, eriti siis, kui peres on suured tülid.
Samuti märkis Kase, et laste heaolu seisukohast pole vanemate sool vahet, sest laste vajadused on universaalsed - laps vajab vanemalt tähelepanu, armastust, hoolivust, ärakuulamist ja mõistmist. Seda saab pakkuda igast soost vanem või vanemate paar. Arvestades seda, kui palju lapsi kasvab Eestis vajaliku hooleta, siis miks mitte anda võimalus samasoolisele paarile, kes suudavad need põhivajadused täita.
Kuidas mõjus Sinu lastele vanemate lahkuminek?
