Pärast Grettel Helena (2 a 4 k) sündi Katrin (29) ja Tarmo (30) teise lapse perega liitumisele kätt ette ei pannud. Vanemad otsustasid nõnda sellepärast, et emapalk jätkuks, ema saaks lastega kokkuvõttes kauem kodus olla ja lastel oleks hiljem hea koos mängida.
Nii ei olnudki Katrin veel imetamist lõpetanud, kui jäi uuesti rasedaks.
Kuigi laps oli planeeritud, tundis ema esialgu süümepiinasid. "Et võtan Grettelilt pesamuna staatuse nii kiireslt ära. Kartsin ka, et mul ei ole piisavalt aega vanema lapse jaoks. Ma ei kujutanud ette, kuidas ma saan kedagi teist veel nii palju armastada," meenutab Katrin toonaseid emotsioone.
Raseduse ajal oli ka füüsiliselt raske: ema ei jaksanud väledal lapsel suure kõhuga kannul püsida, ei saanud last nii tihti süles hoida. Appi tuli tugivõrgustik: "Vajasin oma ema abi viimastel kuudel," märgib Katrin.
Kui Gregor Henri (11 kuud) sündis, kinkisid vanemad Grettel Helenale kaisukaru ja ütlesid, et see on kingitus venna poolt. "Üritasime võimalikult valutuks seda teha tema jaoks," lisab ema.
Siiski on armukadedus osutunud üheks katsumuseks. "Kõik oleneb vanema lapse tujust. Kui ta on unine, siis kannatab selle all ka noorem, sest siis võitleb vanem emme-issi tähelepanu eest pisemale haiget tehes. Kui tuju on hea, siis on neil väga vahva omavahel mängida - seda oskavad nad juba väga hästi," kirjeldab Katrin.
Teine katsumus kahe pisikese kasvatamisel on ema sõnul hetkel laste uneaegade ühildumine. Valmis tuleb olla selleks, et emal kulub lastega tegelemisele terve päev ja vahel ka terve öö, sest kui üks laps magab, ei pruugi teine seda teha. Enda aega jääb vähe.
Nagu raseduse ajal, on ka peale teise pisikese sündi Katrini jaoks suurimaks abiks olnud tugev tugivõrgustik ja selle ära kasutamine.
"Tugivõrgustik on ülioluline!" kinnitab Katrin. "Mul on tubli mees, kes nädalavahetustel võtab suurema vastutuse enda kanda - nii saan ka mina kodus toimetada. Tööpäeviti, kui mees on tööl, käin väga tihti oma ema juures. Saan vanema lapse magama panna kui ema hoiab nooremat ja vastupidi. Meie pisikeses elamises on see suhteliselt võimatu."
Katrin leiab, et ilma laste vanaema abita ei oleks tal võimalik suurema lapsega nii palju tegeleda, nagu tema vanus nõuab. "Temaga on vaja praegu väga palju suhelda, ta areneb väga kiiresti."
Vanavanemate abi on Katrini hinnangul tähtis kindlasti kasutada ka selleks, et ema ja isa saaksid omavahelist aega. "Kahe pisikese lapse kasvatamine on üpriski närvesööv ja kui vanemad oma aega ei saa, siis võib suhe kannatada selle all," selgitab naine.
Lasteaia peale tugivõrgustiku asemel ei saa Katrini hinnangul loota, sest lapsed jäävad aias kergesti haigeks.
Üks hea nipp on Katrinil veel: ta teeb nädalavahetusel terve nädala jagu püreesid valmis ja sügavkülmutab. Neid on hea iga päev nii beebile anda kui ka vanemale lapsele ja pereisale supina pakkuda!
Aitäh Sulle, Katrin, et jagasid meiega oma kogemust!
Postitus on osa Emmede Klubi uuest artiklisarjast, kus tutvustame kahe väikse vanusevahega laste saamise plusse ja miinuseid ning jagame kasulikke nippe igapäevatoimetuste hõlbustamiseks. Kuid seda kõike seekord klubiliikmete endi kogemuste kaudu! Loe artiklisarja teisi postitusi SIIT!
