Kui seni määrati vanemahüvitist sünnitusele eelnenud aasta tulude järgi, siis uue süsteemi kohaselt arvestatakse vanemahüvitise summa arvutamisel lapse eostamise hetkele eelnenud 12 kuu palka. Paljud lapsevanemad jäävad aga selle süsteemi hammasrataste vahele, kirjutab Postimees, ja toob kaks näidet.
Mairi peaks sünnitama suve alguses ja see tähendab, et lapse eostamise hetkest tagasi lugedes lähevad tema vanemahüvitist arvutades arvesse ajavahemikku oktoober 2017 – september 2018 jäävad sissetulekud. "Alates 2017. aasta oktoobrist olen ma saanud kaks palgatõusu, millest üks ei lähe nüüd absoluutselt arvesse. Kõige tagatipuks ka puhkasin 2017. aasta oktoobris ja sain rahad kätte juba septembris ehk siis kaotasin sealt veelgi tulusid. Kokku arvutades kaotan uue süsteemi järgi vanemahüvitises iga kuu 260 eurot," on ta nördinud.
Piret oli arvestanud oma rasedust planeerides, et 2019. aasta juulis sünnitades lähevad vanemahüvitise arvutamisel arvesse tema 2018. aastal teenitud tulud. Uue seaduse kohaselt langeb tema 12 kuud eostamise hetkest tagasi loetuna aga hoopis 2017. aasta novembrisse, mil ta veel tööl ei käinuki. See tähendab, et uue seaduse tõttu hakkab ta saama iga kuu 130 eurot vähem netotulu, kui ta arvestanud oli.
Mairi tõdes, et lapsi saavad üldjuhul ju ikka noored. Samas liiguvad just noored karjääriredelil tihtipeale kiiresti ja ühes sellega kerkib sagedamini ka nende palk, kuid vanemahüvitises ei pruugi see nüüd kajastuda.
Kas pooldad tehtud ja septembrist kehtima hakkavat seadusmuudatust?
