Ja nii koguaeg( iga päev) vaevan oma pead,et kas ikka sünnib tervena,äkki on midagi viga tal,on tal môistus ika korras ,ega pime pole vôi kurt vms.Kas sünnib mulle väike armas beebi ....Mu hirmud palju ka sellepärast,
Ja nii koguaeg( iga päev) vaevan oma pead,et kas ikka sünnib tervena,äkki on midagi viga tal,on tal môistus ika korras ,ega pime pole vôi kurt vms.Kas sünnib mulle väike armas beebi ....Mu hirmud palju ka sellepärast,
tänu sellele ma kaotasin ühe lapse kuna ei olnud terve laps minu lapsel oli süda haige
ja suri ära olin kolm kuud rase☹ kardan kardan, et lapsega ei ole kõik korras kui mul poeg olemas laps, kes on terve
Usun, et üks võimalus selliseid hirme maandada ongi neid lahti kirjutada või rääkida partnerile, sõpradele ja toetavates portaalides. Seega kirjuta julgelt alati lähemalt oma hirmudest ja üheskoos saame neid maandada! Ka minul oli esimese raseduse ajal jube palju neid mõtteid puuetest-väärarengutest ja et lapsega juhtub midagi sünnitusel. Lugesin siis suht palju teadusartikleid jms, kus on näha, et ikkagi tänapäevase kvaliteetse LA läbinud lapsel mingeid väga hirmsaid asju olla ei saa. Väiksemate, nagu nt sinu mainitud asjade puhul aitas/aitab mind mõtlemine, et "sellele teemale mõtlemine ei muuda nende haiguste esinemistõenäosust, mis on väike" - ja siis selle lause järel teadlikult oma mõtete mujale suunamine, kasvõi järgmise päeva õhtusöögi väljamõtlemise vms juurde. Kuid samas mind aitab palju ka mõtlemine nendele peredele või nende perede lugude lugemine, kus lapsed ei ole n-ö sada protsenti "standard", kuid kus ollakse tublid ja õnnelikud sellest hoolimata ja pigem õpitakse oma olukorrast väärtustama uutmoodi asju jms 😀
Sa ei kirjutanud oma teksti lõpuni, aga kuni seda teed, võin Sulle kinnitada, et suurem osa naisi (kui mitte kõik) pelgavad, et lapsega on midagi pahasti. Kõige olulisem on käia kõigil ette nähtud uuringutel, lasta arstidel raseduse kulgemist põhjalikult jälgida ja jääda rahulikuks - hirmudest tingitud stress ei tee head ei sulle ega sinu kõhubeebile. 😀