Ma mõtlesin, et minu elu on imeline,aga tegelt pole.mul imeline poeg kes toob naeratuse näole.aga kahjuks mehed on isekad matsid,ja tunetud.mul sama mees kuigi meil on imeline laps.mees pole kunagi mitte millekika rahul,teen mis teen,teen süüa, magusaid,koristan,ja kõike muud,aga ikka pole rahul oleksin talle nagu teenija mitte naine
See, et saite rääkida, on parim uudis mis olla saaks! Just see on üksteise mõistmise ja suhte lappimise alus.
Aga eile rääkisime mehega päris pikalt Kui valus on tal kordagi sellest rääkinud
oma pahameelt elab ta välja minu peal pole aasta kerge olnud mõlemad kannatanud
Kindlasti! Kui vajad sel teel abi või tuge (kasvõi abi leidmisel), või tahad lihtsalt kellegagi jagada, siis me oleme Sinu jaoks olemas!
Ehk peaks seda proovima
Kuidas ta Sind solvab? Kas temaga ei saaks teha kokkulepet, et arvutiaeg algab alles siis, kui laps on magama pandud? Kas julgeksid pöörduda psühholoogi või pereterapeudi poole, kui leiaksime sobiva variandi? Sellisel juhul saaks terapeut ise soovitada, kuidas oleks võimalik ka mees terapeudi juurde meelitada ja temaga tõsiselt rääkida asjadest, või kui ta ei muutu, leida Sulle muu lahendus. Selline olukord ei ole kindlasti normaalne, mitte keegi ei pea nii elama, ammugi ei pea nõnda kasvama laps. Igaühel on õigus otsida abi ja parandada oma elukvaliteeti!
Temaga võumatu rääkida. Naerab vaid selle üle..ja lähen arvutisse. Istub enamus aja seal... Isegi peale tööd .. Lapse onu hoolib ka lapsest rohkem. Kui lapse isa ise.. Suht tiht isegi solvab mind.☹
Väga kahju kuulda, et mees ei hinda Sind, see pole kindlasti mitte õige asi, et pead end nii tundma! Kuid räägi lähemalt, kuidas ta oma rahulolematust Sinu suhtes välja näitab? Milline on tema enda panus pereellu, kui Sina oled see kes süüa teeb, koristab jne? Kas oled proovinud temaga sellest ka rääkida, et tunned end suhtes halvasti?