Kui sinu laps pissib öösiti voodisse, võib sind lohutada teadmine, et lisaks sulle on tuhandeid teisi lapsevanemaid, kes sellesama probleemiga maadlevad – sina ja su laps ei ole oma murega üksi!
Öist tahtmatut voodimärgamist ehk enureesi esineb kõige sagedamini nooremas eas lastel ning statistika näitab, et vanemaks saades kasvatakse sellest välja - viieaastaste laste seas esineb enureesi 15-20%, kümneaastastest pissib öösiti voodisse kuni 6% ning vaid 1% viieteistaastastest ja vanematest lastest esineb enureesi. Enurees jaguneb kaheks – primaarseks (s.o. kui laps on alati voodisse pissinud ning teeb seda jätkuvalt) ja sekundaarseks (kui voodimärgamisele on eelnenud vähemalt kuuekuune kuiv periood). Enurees on ajutine seisund, millest kasvab igal aastal iseenesest välja 15% lastest ning võimalikke tegureid, mis enureesi põhjustada võivad, on mitmeid.
Teadmine, mis sinu lapse puhul enureesi põhjustab, võib probleemi lahendamisel olla suureks abiks nii sulle kui ka sinu lapsele. Alustuseks tuleks pöörduda arsti poole ning paluda võtta proovid veendumaks, et probleemi taga ei ole näiteks kuseteede põletik ning uurida ka arsti käest, mis tema arvates just sinu lapse puhul enureesi põhjustada võib. Võib-olla on see lihtsalt etapp sinu lapse arengus, millest ta varem või hiljem välja kasvab. Enamjaolt põhjustavad enureesi järgnevad tegurid:
Pärilikkus
Voodimärgamine on tihti pärilik. Kui üks lapsevanematest on lapsena voodisse pissinud, on umbes 40% tõenäosus, et see juhtub ka tema lapsel. Kui mõlemal lapsevanemal on lapsepõlves olnud enurees, kasvab tõenäosus nende lapse puhul lausa 70 protsendini.
Hormoonid
Aju toodab une ajal antidiureetilist hormooni, et öist uriinitootlikkust vähendada. Seetõttu saamegi öö läbi segamatult ja tualetti külastamata magada. Laste puhul võib selle mehhanismi arenemine aega võtta ning seni ei tooda keha piisavalt hormooni, et öist uriinitootlikkust reguleerida. Sellepärast pissivadki lapsed voodisse.
Arenev põis
Mõnede laste põied ei ole veel eakohases suuruses ega suuda öö jooksul toodetud uriini mahutada. See võib nii olla ka juhul, kui keha toodab uriinikoguse reguleerimiseks piisavalt antidiureetilist hormooni. Sina saad lapsel aidata põiemahtu suurendada pikendades vahesid päevaste tualetikülastuste vahel. Nii on võimalik põit treenida ning suurendada tõenäosust, et põis suudab edaspidi öösel toodetud uriini mahutada.
Aju signaalid
Võib juhtuda, et lapse aju ei reageeri põie täituvust indikeerivatele signaalidele. Kui vajalik informatsioon jõuab ajju, ärkab laps üles ja saab tualetti minna, kuid see infokanal ei pruugi veel lõpuni arenenud olla.
Et voodisse pissimise tagamaid paremini mõista, on oluline teada, mismoodi neerud ja kusepõis töötavad. Kogu veri, mis läbi keha voolab, filtreeritakse neerudes. Osa vedelikke ja mõned toitained imenduvad tagasi verre, kuid üleliigne vesi ja jääkained muudetakse kehas uriiniks. Uriin liigub läbi kusejuha neerudest põieni, mis on lihastele alluv „kott“ ja meenutab natukene õhupalli. Põiel on kaks ülesannet: mahutada uriini ja viia uriin kuseteede kaudu edasi. Öösel toodab ajuripats e. hüpofüüs antidiureerilist hormooni, mis annab neerudele märku, et uriinitootmine peab vähenema. Nagu juba öeldud, ei ole kõigil lastel hormoonide tootlikkus veel lõpuni välja arenenud. See tähendab seda, et nende neerud toodavad öösiti uriini samas koguses, nagu päevaselgi ajal ning see võibki olla öiste õnnetuste põhjustajaks.
Kuidas enureesi ravida?
Enureesi vastu ei ole küll olemas imeravimit, kuid seevastu on olemas erinevaid viise, kuidas probleemiga toime tulla ning lapsele lühiajaliselt abiks ja toeks olla. Kõik lapsed on erinevad ja unikaalsed ning koostöös arstiga leiate kindlasti just sinu lapse jaoks parima meetodi. Siin on mõned soovitused, millest võib sinu lapsele enureesi puhul abi olla:
Huggies DryNites® ööpüksid
Lisaks alljärgnevatele meetoditele võib sinu laps võib kasutada Huggies DryNites® ööpükse. Nende tavalisi aluspükse meenutavate ööpükste abil jääb laps magades kuivaks ning tunneb ennast öö läbi mugavalt ja turvaliselt. DryNites® on imavad aluspüksid, mis on spetsiaalselt lastele välja töötatud. Need on disainitud eraldi nii poistele kui tüdrukutele ning neid saab mugavalt kanda ööriiete all.
Uneharjumuste ja reflekside mõjutamine
Enureesi aktiivses ravis kasutatakse alarmaparaate ning neid on olemas mitut erinevat tüüpi. Aparaat kinnitatakse pidžaama või öösärgi kraele (või mujale, kus laps seda kuuleb) ning klambriga kinnituv sensor pidžaama- või aluspükste külge. Alarm aktiveerub kohe, kui sensorid tunnetavad vähematki niiskust ning pikemas perspektiivis viib alarmi kasutamine selleni, et laps muutub teadlikumaks ning õpib tõenäoliselt läbi une tundma, millal põis on täitunud.
Meditsiiniline ravi
Kui alarmaparaatidest pole abi ja lapse keha ei tooda piisavalt antidiureetilist hormooni, võib arst määrata tablettravi. Lisainfo saamiseks võta ühendust oma perearstiga.
Põietreening
Kui põis on öösel toodetava uriinikogusega võrreldes liiga väike, võib põie treenimisest kasu olla.
