Foto on illustratiivne.
Kas teadsid, et naise rinnad ei lõpeta piima tootmist ka siis, kui imetamisse jääb pikem paus? Ning rinnapiimaga toita on võimalik ka raskes seisundis last, kes ise imeda ei saa. Täna räägib oma loo Ave, kes loodab, et tema kogemus on teistelegi julgustuseks ja inspiratsiooniks.
Ave teine poeg sündis 2013. aasta aprillis. Esialgu terve tundunud laps viidi üheksapäevasena kriitilises seisundis Tallinna Lastehaigla intensiivraviosakonda, kus ta sai diagnoosiks kardiomüopaatia, mis on krooniline südamelihase haigus. Lisaks diagnoositi krooniline kopsuhaigus. “Esimesed nädalad intensiivis oli ta vaid veenikaudsel toitmisel,” meenutab Ave. “Mina aga pumpasin iga kolme tunni tagant edukalt piima välja, et tema seisundi paranedes oleks talle rinnapiima anda.”
Päevad möödusid, aga lapse seisund ei paranenud. Arstidega koos leiti, et Avel ei tasu enam pumpamisega jätkata. “Lapse seisund oli raske ja kui ta ka oleks suukaudsele või sonditoidule üle läinud, oleks rinnapiim olnud seedimisele kurnav,” selgitab Ave, miks ta otsustas pumpamise lõpetada. “Stressiga kaob piim kiiresti - peagi mul seda enam polnud.”
Nädalate möödudes lapse seisund siiski paranes. Kahe ja poole kuu vanusena lubati poiss intensiivist välja, pediaatria osakonda kosuma. Last hakati sondi kaudu piimaga harjutama. Ühel päeval teatasid arstid, et laps on valmis rinnapiima saama. Ave tundis end üsna kehvasti - ta oli pumpamise lõpetanud ning piim oli kadunud juba üle kuu aja tagasi. “Olen sügavalt seda meelt, et rinnapiim on lapsele parim,” nendib ta.
Ave otsustas piima tagasi saada. Võttis ühendust Ida-Tallinna Keskhaigla imetamisnõustajatega. Alustas pumpamist elektrilise rinnapumbaga. “Pumpasin iga kolme tunni tagant, ka öösiti,” meenutab Ave. “Esimesed kolm ööpäeva ei tulnud tilkagi. Seejärel hakkas tasapisi asi edenema - paarist tilgast paari milliliitrini.”
Kolme-nelja nädala pärast oli piima nii palju, et muud laps enam ei vajanud. Kuna laps oli alguses nõrk, siis ise imeda ta ei suutnud - Ave toitis talle rinnapiim sondi kaudu. Toidu kogused olid alguses väga väikesed - vaid 50-80ml korraga.
Ave pumpas lapsele piima iga kolme tunni tagant pool aastat järjest, siis otsustati lõpetada. “Piima oleks kauemakski jätkunud,” selgitab ta, “kuid väsimus ja magamatus võtsid võimust.” Iga kolme tunni tagant pumbata ning seejärel tund aega söötmisega tegeleda on kahtlemata väga kurnav.
Sellest hoolimata tunneb Ave suurt rõõmu, et suutis rinnapiima nullist tagasi saada ja seda lapsele nii kaua pakkuda. Ta julgustab kõiki ühendust võtma imetamisnõustajatega, sest nagu näha - ka kõige keerulisemates olukordades on lahendus olemas.
Kas Sinul on tulnud ette imetamispause? Kuidas õnnestus piimatootlus taastada?
