Perega Prantsusmaal elav eestlanna, Emmede Klubi reklaamitoimetaja Britt kirjeldab ja näitab, kuidas pesamuna Eloise endale juba beebieas imekauni päris oma toa sai. Enamus tähtsaid detaile tegid vanemad oma kolmanda tütre tuppa oma kätega!
"Eloisei’i tuba oli üsna pikalt meie maja kõige ilmetum tuba - lihtsalt valgete seintega külalistetuba.
Saades teada, et keegi end mu kõhus peidab, tekkis meil mõistagi kohe suur soov toaga tegelema hakata, aga kuna otsustasime lapse soo kuni sünnini üllatuseks jätta, siis jäime veidi jänni. Otsustasime oodata. Seni mõtlesime selgeks kaks asja: kasutame võimalikult palju juba olemasolevat ja kui on tunne, et jääb millestki puudu, siis üritame ise teha.
Kui beebi oli juba paarikuune, toimuski pisike ilmutus, ja leidsime, et tuba võiks olla lillakates toonides, ning üht seina võiks kaunistada mäestik. Viimane idee sai suuresti inspiratsiooni meie sügisesest perereisist mägedesse.
Nii ostsimegi poest neli erinevat värvitooni, kaks rulli maalriteipi ning asusime tööle. Abikaasa, kelle käsi minu omast kordades kindlam, joonestas valgele seinale mäestiku. Seejärel algas piirjoonte teipimine. Teipisime seina sääraselt, et korraga saaks peale kanda kaks värvi. Kuigi sinna alla läks päris palju aega, oleme lõpptulemusega siiski rohkem kui rahul - ikkagi oma kätega tehtud!
Seejärel tõime sisse mööbli, mis meie vanimat tütart tema beebiajal ustavalt teenis. Nagu öeldud, siis soovisime kasutada olemasolevat. Miks osta uus, kui sobivad asjad on juba olemas. Sama põhimõtet rakendame ka ülejäänud beebiasjade puhul.
Mäestikuseinale otsustasime aksessuaariks juurde teha ka kaks riiulit. Ostsime ehituspoest vajamineva materjali (mis läks maksma alla kümne euro, samas kui sarnaseid riiuleid müüakse veebipoodides umbkaudu 35 eurot tükk). Selleks, et riiulid tuppa veel paremini sulanduksid, värvisime nende alumised osad ka mäestikuseinal olevates toonides.
Ise tegin Eloise tuppa ka tegeluskaare, mille õpetus Emmede Klubis juba ilmunud on, ja värvisin sellegi otsad seintel oleva lillaga.
Et põrand liiga tühi ei oleks, heegeldasin sinna karu pead meenutava vaiba. Ostsin mõned tokid trikoolõnga ja lasin kätel internetist leitud õpetuse järgi käia. Kuna ma just suurim vaibameister (ega üldiselt käsitööline) pole, siis sai natukene lapergune, aga lapsed väitsid nagu ühest suust, et täitsa mõmmik. Ehk siis võib lõppkokkuvõttes ikka rahul olla.
Ainukeseks juurdeostetud mööblitükiks sai majakujuline riiul, sest just säärane riiul oli toast puudu, ning kuna ta sattus ka allahindlusel olema, siis arvutasime kärmesti, et meie enda aja- ja materjalikulu oleksid läinud suuremaks. Seega sai sellest riiulist beebi jõulukingitus. Majakese peale seadsime juba mõned aastad tagasi kingiks saadud valguspallikesed, mis sahtlis nukralt oma aega ootasid ja just täpselt õigetes värvitoonides olid.
Et seinad liialt tühjaks ei jääks, tahtsin nendele riputada mõned pildid. Aga millised? Kuigi teadsin, et soovin lisada ühe pildi toa omanikust endast, siis leidsin, et toas võiks olla veel midagi lapsemeelset. Seadsingi sammud internetti ja kuigi veebipoodide pakutav valik on üüratu, siis ei leidnud ikkagi päris seda, mis just sellesse tuppa sobinud oleks. Nii hoopis ostsin Creative Marketist illustratsioonid, kohendasin neid veidi ja lasin trükikojas korralikule paberile välja printida.
Minu jaoks on tähtis, et toas oleks ruumi. Et üks mööblitükk poleks teises kinni ja, et lapsel oleks vaba ligipääs oma asjadele. Seetõttu sai ka valitud madalam majariiul, millelt ta tulevikus ise oma asju võtma ulatub.
Tuba enne esmast remonti:
Tuba pärast esmast remonti:
Millised näevad välja Sinu laste toad? Jagame üksteisega ideid ja ammutame inspiratsiooni! Saada meile pilte oma ägedast lastetoast, -tubadest või -nurgast, räägi toa lugu ja kirjelda oma põhimõtteid lastetoa sisustamisel madiken.kytt@emmedeklubi.ee.
