Ühes väikses Eesti alevis kasvavad õed, kaheaastane ja üheaastane. Nende ema Asnate on avastanud enda jaoks Montessori pedagoogika. Nii loodi ka lastetuba maast laeni Montessori stiilis!
Montessori pedagoogikas peetakse kasvukeskkonda lapse kasvatamisel üheks olulisimaks aspektiks. Montessori järgi on laps teistega võrdne pereliige, mistõttu austusest lapse vastu luuakse just tema suurusele, vajadustele ja olemusele sobilik ja mugav tuba. Lähtudes oma perekonna ja kodu võimalustest, otsustati teha kahele lapsele üks ühine mängu- ja õppetuba. Magavad lapsed mujal. Tihti on Montessori-usku kodudes lastel eraldi mängutuba ja loomingulise klassiruumi moodi õppetuba. Asnate laste tuba pidi aga sobima nii koduõppeks kui ka mängimiseks, sh külaliste võõrustamiseks, laste sünnipäevade pidamiseks jms.
Asnate kirjeldab, kuidas nende pere Montessori-stiilis lastetuba sündis.
"Toa kujundus peaks olema lihtne ja minimalistlik. See ei tähenda, et kõik peab olema ainult valge ja puhas, lubatud on ka värvid ja oma maitse järgi toale iseloomu andmine omapäraste detailidega. Aga üldmulje peaks jääma rahulik. Tuba ei tohiks olla liiga kirju, sest esiteks on väsitav olla sellises toas pikalt, aga teiseks see viib tähelepanu mujale. Tuba ise peaks olema ainult taust – ja just neutraalsel taustal märkame me olulisi detaile (mänguasju, erinevaid töid ja vahendeid). Sellepärast on eelistatud ühevärvilised seinad. Ka seintel olevad pildid ja muu taoline on siis palju ilusamini näha.
Montessori järgi tehtud lastetoas ei pea olema palju asju. Aga on üks asi, ilma milleta ei saa, ja selleks on riiulid. Vähemalt juhul, kui kodus on lapsed vanuses kuni kuus aastat. Laste mänguasjad asetame me lahtistele riiulitele, ühe kaupa. Isegi väikestele beebidele, kui nad hakkavad liikuma. Kui asi on ilusti pandud riiuli peale, kutsub see last, tekib huvi ja soov seda võtta ja sellega mängida. Ja pärast on lapsel palju lihtsam teada, kuhu selle peaks tagasi panema. Me ei kasuta mänguasjade korvi või kasti, kus kõik asjad on koos ja segamini. Riiulid võivad olla erinevad, aga peamiselt – lihtsad, puhtad, lapsele turvalised. Mida väiksem laps, seda väiksemat riiulit on tal vaja. Kuna meie peres on kaks last, siis hästi toimib see, et noorema lapse mänguasjad on esimese, kõige madalama riiuli peal (sh sellised asjad, millega mängivad mõlemad). Ülemise riiuli peal, kuhu pisem veel ei ulata, on suurema lapse asjad, mida beebi ei peaks kätte saama.
Riiulite peal on iga mängu või vahendi jaoks väike korv või kandik. Laps saab võtta kandiku ja viia selle sinna, kus tahab seda kasutada. Iga mäng on eraldi, nii et kõik on selge ja ei teki segadust. Selline süsteemsus ja kord aitab last.
Kindlasti on lastel vaja oma väikest lauda ja toole. Lapsed saavad mängida/töötada seal, kus nad tahavad. Montessori klassides lapsed valivad, kas soovivad töötada laua ääres või väikese vaiba peal. Väike vaip võiks lastel olla igal juhul – see on hea viis, kuidas luua selge ala üheks mänguks või tööks. Laps võtab väikese vaiba, rullib selle põrandal lahti just seal, kus ta soovib olla ja siis viib oma töö sinna. Juba vaiba paikapanemisega seonduv on omaette üldmotoorika tegevus: vaiba kandmine, lahti ja kinni rullimine. Kui töö on lõpetatud, siis viib selle tagasi ja lõpuks viib ka vaiba tagasi. Selline kindel piiratud ala on lapsele suureks abiks. On parem ülevaade: kõik lapsele vajalik on siin, vaiba peal, midagi ei lähe kaotsi. Ja ühtlasi on lapse mäng või töö kaitstud, st teised lapsed ei tohi segada ega midagi ära võtta. Sellist vaipa võib tutvustada lapsele juba 1,5–2-aastaselt.
Raamatud on lastele kindlasti vajalikud. Peaksime lugema lastega koos ja nendele ette sünnist saati. Sarnaselt mänguasjadega paigutame ka raamatud ilusasti lahtistesse riiulitesse – Montessori keskkonnas on alati olemas lahtised raamaturiiulid, st sellised, kus on näha raamatu kaant. Niiviisi tõmbab raamat lapse tähelepanu ja kutsub vaatama. Muidugi on võimalik välja panna vähem raamatuid, aga korraga ei peagi olema väljas ja saadaval väga palju (sama mänguasjadega). Paneme välja osa raamatuid, mis lapsele võiksid huvi pakkuda ja pärast vahetame, asendame teistega. Veel üks viis, kuidas ilusti raamatuid paigutada, on põrandale korvi või suurema kasti sisse, aga ka mitte liiga palju korraga.
Meile meeldib lugeda hubases ja mugavas kohas, lapsedki väärivad sellist kohta. On võimalik osta isegi väikseid tugitoole või diivaneid lastele – need on tõesti mugavad ja lapsed naudivad, et neil on päris oma tool. Teine võimalus on teha väike põrandavoodi, kuhu ja kust laps, isegi beebi, saab mugavalt sisse ja välja ronida. Padjad, mõni tekk, hubased detailid – ja mõnus lugemisnurk on olemas, kõlbab ka mängimiseks või niisama pikutamiseks.
Erinevad kunstid ja muusika peaksid olema laste elu osa algusest peale. Mõned rütmipillid võiksid olla ühed esimesed beebi mänguasjad. Mida vanem laps, seda rohkem saab talle erinevaid muusikariistu ja žanre tutvustada.
Sama lugu on kunstiga. Me ei pea lapsele palju ette näitama ega keerulisi täiskasvanu välja mõeldud kunsti ja meisterdamisprojekte korraldama. Teeme lihtsalt erinevad kunsti- ja meisterdamismaterjalid lapsele kättesaadavaks. Kui laps on väike, siis piisab vähesest, aga suurema lapse jaoks võiks valik olla lai.
Meie mängutoas on olemas tahvel ja kriidid, millega joonistada, samuti pliiatsid. Vett vajavad kunsti- ja meisterdamismaterjalid asuvad mujal.
Täpselt sama olulised kui mänguasjad ja raamatud, on ka mitmesugused vahendid, mille abil laps saab ennast liigutada ja üldmotoorikat arendada. Laste soov liikuda – joosta, hüpata, ronida, kiikuda jne – on täiesti loomulik ja nendele väga vajalik, seda ei peaks kunagi takistama. Muidugi, kõige sobilikum koht sellisteks tegevusteks oleks õues. Aga kui lapsel ei ole võimalik veeta tervet päeva õues, siis peaksime seda võimaldama ka toas. Seepärast on meie Montessori mängutoas sellised vahendid nagu Pikleri kolmnurk, rainbow rocker kiik, hüppeloom, ratas ja muud taolised asjad.
Meie mängutoast ei leia mängukööki ja teisi sarnaseid valmis-mänguasju, mis on täiskasvanu meisterdatud ja seavad laste fantaasiale piirid. Mänguköögi asemel laps tegutseb päris köögis. Rolli- ja kujutlusmängudeks on hea, kui lastel on olemas nn avatud mänguasjad – need on asjad, millel on lai kasutusväli. Mõned riidetükid või sallid, tekid, erinevad klotsid, kastanid ja teised lihtsad vahendid: nendega saab laps mängida palju loovamalt kui valmistehtud mänguasjadega, millel on ainult üks ettenähtud eesmärk (loe ka siit, millised on Montessori-sõbralikud mänguasjad). Montessori-mängutoast leiab samas ka Legosid, erinevaid nukke, loomakujusid, autosid, miks mitte ka nukumaja, rongirajad jne. Mitte midagi pole keelatud, vaid tasub iga asja valides läbi mõelda, mida see lapsele annab.
Nagu me teame, detailid on väga olulised ja nendel on suur vägi. Ka mängutoa puhul – üsna tavalisest toast saab nende abil ilus ja isikupärane Montessori-tuba. Taimed on ilusad ja n-ö toovad loodust tuppa. Samas saab nii õppida taimede eest hoolitsema. Toataimi ning ka lõikelilli vaasis leiaks kindlasti igast Montessori-toast (on isegi spetsiaalsed tööd, kus lapsed hoolitsevad taimede eest või asetavad lõikelilli vaasi).
Olulisel kohal on ettevalmistatud ruumis ka pildid. Seintele ja mujale, laste silmade kõrgusele võiks panna nii laste enda tehtud kunsti kui ka kuulsate kunstnike teoseid, lihtsalt ilusaid pilte loodusest, loomadest, lilledest ja teistest teemadest, aga ka endast ja lähedastest. Silmade kõrgusele seepärast, et kõik, mis on Montessori-toas olemas ja näha, peaks olema seal laste pärast, st sellisel kõrgusel, et nad ulatuvad vaatama ja võtma. See on vale arusaam, et lapsed vajavad multikate stiilis tegelasi, ka kõrgkunstnike teosed pakuvad lastele väga suurt huvi ja võivad olla väga ilusad ja lastetoale sobilikud.
Ükskõik, millise ilusa detaili me veel lisame, see kõik on alati läbi mõeldud, sest nagu ma seda artiklit alustasin: keskkond on väga oluline ja meie töö on seda keskkonda ette valmistada. Lapsed tulevad ja mängivad, kasutavad ja naudivad. Me jälgime neid, vaatame, mis sobib, mis ei sobi, mida peaks lisama, asendama, eemaldama. Ja lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad, paralleelselt muutub ka keskkond."
Montessori järgi polegi niivõrd tähtis, et lastel oleks eraldi mängutuba, magamistuba, õppetuba vms. Lapse elu võib vabalt olla jaotatud ka ülejäänud kodu peale laiali. Tähtis on see, et oleks kord - igal asjal oleks oma koht. Laps peab teadma, kus miski asub. Ka Asnate kodus on lastel oma väike köök pere köögialal, ning ka mõningaid kunstitarbeid hoitakse köögis.
Millised näevad välja Sinu laste toad? Jagame üksteisega ideid ja ammutame inspiratsiooni! Saada meile pilte oma ägedast lastetoast, -tubadest või -nurgast, räägi toa lugu ja kirjelda oma põhimõtteid lastetoa sisustamisel madiken.kytt@emmedeklubi.ee.
