Nagu paljud teised teadlikult väikse vanusevahega lapsi planeerinud kaasad, soovisid ka Jaanika (25) ja Rando (27) kahte järjestikust last seetõttu, et neil oleks koos toredam kasvada. Jõgevamaa peres sirguvadki nüüd Lisandra (2 a 6 k) ja Renno (1 a 2 k). Lisaks väiksele vanusevahele teeb selle pere loo eriliseks ka asjaolu, et mõlemad lapsed sündisid enneaegsena.
Jaanika hinnangul oskavad väikse vanusevahega õed-vennad nii üksteisega kui ka teiste omaealistega varem arvestada. Emal on aga lihtsam teha magamata ööd, mähkmetrall ja lutipudelimajandus läbi ühe jutiga. Juba varsti on Jaanika jaoks käes aeg, kui mõlemad lapsed on juba iseseisvamad ja ema-isa saavad hakata nautima vabamat-lihtsamat elu.
Kuigi enneaegsete laste emana on Jaanika teele sattunud parasjagu katsumusi, kinnitab tragi ema, et ei oska ega saa küll väita, et tal raske oleks: rasedused olid meeldivad, esimesest lapsest beebiasjad teisele veel olemas jms.
Kui midagi üldse raskeks pidada, siis laste enneaegsusest tulenevaid probleeme. "Poeg oli oma enneaegsuse tõttu alguses sondilaps. Koju jõudes tuli hakata last õpetama krooksuma, siis pidi vahel isegi keset ööd tunde jalutama, igasugu trikke proovima, et krooks kätte saada," meenutab Jaanika.
Nüüd, kui lapsed on suuremad, teeb emale pisut meelehärmi see, et lastega ei ole võimalik tubade korras hoidmise osas sammu pidada, kuid seegi on Jaanika hinnangul vaid loomulik kadu igas lastega peres.
Armukadedust ega pisemale haiget tegemist pole Jaanika peres veel ette tulnud. Seda hoolimata asjaolust, et väiksem laps sündis alla kahe kilose nääpsukesena!
"Tütar teadis, et emmel on beebi kõhus. Käis kõhtu kallistamas ja musitamas," räägib Jaanika vanema lapse noorema sünniks ettevalmistamise kohta. Pärast noorema sündi kaasasid ema-isa suurema lapse kõigisse beebiga seotud tegevustesse.
Selline talitamine kandis vilja: juba siis, kui väike vend koju toodi, oli suur õde ootusärev - ta seisis muudkui venna voodi juures, vaatas pisikest beebit ja katsus teda tasakesi sõrmega.
Väga oluline on Jaanika jaoks laste isa abi. Rando saab lastega vabalt ise hakkama, kuid kipub olema, et lapsed ise nõuavad rohkem emmet.
Teiste inimestega ei ole Jaanika ja Rando oma lapsi veel jätnud - kõige enam tunnike või paar tädi või vanaema juures.
"Lihtsalt ise ei suuda," nendib Jaanika. "Pigem olengi kodus kogu aeg olemas, kui muretsen end mujal segaseks."
Sellise ülemuretsemise tagamaad on ema hinnangul saanud alguse laste enneaegsusest, mis muutis ta väga kartlikuks. Kui Ranno 32. nädalal 1976 grammi raskuse ning 43 sentimeetri pikkusena sündis, oli pere paanikas. Ka vanem laps oli ju nii pisike, kuidas teda koju jätta?
Jaanika otsustas koju tütre juurde naasta ja poja lastehaigla töötajate hoolsatesse-turvalistesse kätesse jätta. Murest murtuna, pidevas stressis, lakkamatult nuttes. Siis vahetus - nädalaks poja juurde, mis vallandas samasuguse mure ja pisarad vanaemaga jäetud tütre pärast.
Muide, pere otsustas, et vanaemaga veedetud nädala jooksul ei külasta tütart ka isa. Kui oleks läinud, oleks lapsel tekkinud segadus: issi tuleb ja läheb, aga jätab mind siia.
Praegu pühendab Jaanika end täielikult oma lastele. "See aeg läheb ruttu kui varsti nad juba koolis on," sõnab ta enesekindlalt.
Aitäh Sulle, Jaanika, et jagasid meiega oma kogemust!
Postitus on osa Emmede Klubi uuest artiklisarjast, kus tutvustame kahe väikse vanusevahega laste saamise plusse ja miinuseid ning jagame kasulikke nippe igapäevatoimetuste hõlbustamiseks. Kuid seda kõike seekord klubiliikmete endi kogemuste kaudu! Loe artiklisarja teisi postitusi SIIT!
Madiken, Emmede Klubi toimetus
Mirjam