Imekaunis noor ema Saara Kadak. Foto: Facebook
Hiljuti esimest korda emaks saanud näitlejatar Saara Kadak (26) pole tütrele Susannale (2 kuud) veel mänguasju ostnud ning plaanib ka tulevikus mängukannide soetamisel ettevaatlik olla. Värvilist Hiina plastmassi on tänapäeva maailmas niigi liiga palju, leiab ta. Pigem soovib Saara oma tütrele sellist lapsepõlve, nagu ise koges - vähem asju, rohkem isetegemist, rohkem õues müttamist.
"Mäletan palju õues olemist ja seal sõpradega ringi tuuseldamist. Elasime Lasnamäel ja ümbruskaudsed tühermaad, võsad ja turnikad olid põhilised mängualad. Tegime onne ja "kodusid". Kodustasime tigusid ja triitoneid. Rullitasime ja jooksime ringi. Hiljem kolisin Mustamäele, seal mäletan pidevat puude otsas turnimist ja oksadel istumist. Sügiseti korjasime kastaneid ja vaatasime, kes kõrgemale puu otsa saab. Kastanitest tegin hiljem tikkudega loomakesed, kellele meisterdasin kingakarbist kodu. Venelastega laptuud ning politseid ja pätti mängisime ka koguaeg, sealt sain suhu esimesed venekeelsed sõnad. Loomulikult oli sel ajal kummikeks põhivärk," kirjeldab Saara oma lapsepõlve mängumaailma.
Vanematega koos mängimisest Saaral palju mälestusi pole, küll aga muudest perekonna ühistest tegevustest - tihti reisiti mööda Eestimaad ringi, käidi matkal. "Suviti olin ka palju laagrites."
Poest ostetud mänguasjad naise lapsepõlvemälestustes rolli ei mängi. Ta ei mäleta ka, et oleks mõne poemängukanni järele igatsenud. Mänguasjad, mis meelde jäänud, meisterdas Saara hoopis ise - nukumajadeni välja: "Kleeplint ja PVA liim olid mu lemmikud." Küll on Saaral meeles paar kallis kaisukat: "Mul oli üks suur, peaaegu enda suurune karumõmm, mis mulle meeldis, ja veidi hiljem oli mul kaisus pikalt üks piklik padi sajajalgse looma pildiga."
Kuigi arvuti oli kodus olemas ka Saara lapsepõlves, piirdus selle kasutamine lapse jaoks aeg-ajalt Painti programmis joonistamisega.
"Kui meie ajal pidi lapsi õuest tuppa tirima, siis tänapäeval tundub, et peab lapsi toast õue tirima," nendib Saara. Nutiseadmete ja värviliste vilkuvate ahvatluste ikkest priid lapsepõlve sooviks ta ka oma tütrele Susannale (2 kuud). "Pole talle senini põhimõtteliselt ühtegi mänguasja ise ostnud, ometi on kodu juba kõiksugu mänguasju täis," räägib värske ema. Mänguasju kingitakse või tuuakse taaskasutuseks niigi palju. Saara eelistabki taaskasutamist. "Ehk õnnestub kunagi last ära petta, et ostan kasutatud nuku, teen ta korda, pakin ilusasse karpi ja arvabki et uus," naerab ta.
"Kui aga soetamiseks läheb, siis tahaks loomulikult, et need oleks võimalikult mõistlikud, vastupidavad ja halbade ainete vabad, ja miks mitte eelistada eestimaist käsitööd. Väikseid värvilisi Hiina plastikjunne on maailmas liiga palju," annab näitlejatar hüva eeskuju.
Millised on Sinu lapsepõlvemälestused mängudest ja mänguasjadest?
Rubriigist Huggies® Mänguasjade Maa
