Nagu oma kolm vanemat last, plaanis Kristel ka neljanda ilmale tuua haiglas. Läks aga teisiti. Kolm õde-venda magasid rahulikult oma toas, kui väike Kevin oma isa suurimaks rõõmuks pere elutoadiivanil esimest korda ilmavalgust nägi.
Kristeli poja sünnitähtajaks oli määratud 24. mai, kuid juba kümmekond päeva varem algasid tuhud. Kui valud olid regulaarsed ja käisid umbes viieminutilise vahega, sõidetigi haiglasse. "Olin kindel, et need on tuhud - see oli mul neljas sünnitus," ütleb Kristel. Haiglas mõõdeti avatuseks 3 sentimeetrit, teostati KTG uuring, naine saadeti sünnitustuppa ja ennustati, et laps võib täna tulla.
Kuid kummalisel kombel seda ei juhtunud - öö jooksul jäid tuhud lihtsalt kinni. Ka avatus ei suurenenud. Nii saadeti Kristel tagasi koju puhkama.
Järgmisel õhtul sättis Kristel vanemaid lapsi (11, 7, 5) kodus magama, kui valud end jälle tunda hakkasid andma. "Heitsin pikali. Kell pool üheksa kuni kell 23:20 sain rahulikult magada. Siis hakkasid veed jooksma. Ajasin mehe üles, et ta kutsuks kiirabi!"
Tavapäraselt ei anna vete tulek märku kohe järgnevast sünnitusest. Vastupidi - kui regulaarsed umbes viieminutilise vahega tuhud ei ole alanud, võib sünnitaja pärast selgete lootevete tulemist rahumeeli veel tunde kodus olla ja siis vaikselt ise haiglasse pöörduda. Kuid kogenud sünnitajana Kristel teadis. "Ma tundsin, et sünnitan kohe. Püsti olla ei saanud. Valud olid tugevad ja valude vahe oli vaid sekundeid."
"Kiirabi jõudis kohale viie minutiga. Heitsin diivanile pikali, vaikselt olid pressid peal." Kiirabitöötaja katsus avatust, tundis lapse pead välja kummumas ning nentis, et enam haiglasse sõitma ei hakata - laps sünnib kohe.
"Tundsin rõõmu, et poja tahab sündida! Olin isegi õnnelik, et kodus sünnitan, kuna mees poleks haiglasse saanud kaasa tulla." Alles siis, kui kiirabitöötajad hakkasid diivanile katteid ja lapse jaoks termotekke ning muud vajalikku valmis sättima, tekkis ka väike hirm - mitu korda sünnitanud küll, kuid mitte kunagi kodus!
Pressid kestsid veidi enam kui tunni, kell 00:40 nägi ilmavalgust 4030 grammi raske ja 53 sentimeetrit pikk igati hea tervise juures pisipoiss Kevin - Apgar 10/10.
"Kiirabitöötajad said väga hästi hakkamad. Nad helistasid haiglasse ja küsisid, kas ootavad platsenta sünni ära või hakkavad mind autosse sättima. Autos öeldi, et oodaku ära. Nii sündis ka platsenta kodus ära. Perekonna emotsioonid olid laes. Alles kell üks öösel sõideti haiglasse. Vaid kaks ilupistet ootasid õmblemist!
Et Kevin otsustas kiirelt ja kodus tulla, tegi õnnelikuks tema isa, kes sai sünnituse kõrval olla ja nabanööri ise läbi lõigata. Haiglasünnituse korral oleks ta pidanud suuremate lastega koju jääma. Väga õnnelikuks sai ka Kevini vanaisa, sest lapselaps sündis tema sünnipäeval - 18. mail. Muide, suuremad lapsed magasid sünnituse oma tubades maha. "Ei teinud nemad väljagi. Uksed olid vahelt kinni ja häält ma ei teinud," räägib Kristel.
Iga sünd on eriline. Milline on Sinu ja Sinu lapse kohtumise lugu? Jaga seda ka meiega! Ka juhul, kui tahaksid, aga ei oska oma lapse ilmaletulekut ise hästi sõnadesse panna, siis kirjuta julgelt madiken.kytt@emmedeklubi.ee - teeme seda koos.
