Kodused olud määravad suuresti ära, kas lugemisest saab lapse jaoks pelgalt kooli kohustuslik osa või arendav ajaviide, kirjutab Naine24.
"Kõik saab alguse ikka kodust ja sellest, kas kodus on raamatuid, kas kodus loetakse ja kas laps kasvab üles koos raamatutega," märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. Ta täheldas, et hilisem lugema meelitamine näiteks õpetajate poolt on juba keerulisem, sest lapsel puudub harjumus lugeda.
Soone ütles, et raamatuid peab lastele tutvustama juba varases eas. Pole olemas väikelast, keda raamatud ei huvitaks, seega peavad esmaste mänguasjade hulka kuuluma titeraamatud. Laps peab saama ise raamatuid lehitseda, pilte vaadata. Siis juba ka jupiti lugeda. Esmane kokkupuude pikemate lugudega peab tulema läbi ettelugemise, mis on väga oluline praktika.
Huvi äratamiseks võib ka rääkida lapsele rohkem raamatutest ja lugemiselamustest, lugeda ise ja teha seda lapse nähes, külastada ilusa ja rikkaliku valikuga raamatukaupluseid.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemissoovitused eri vanusegruppides lastele:
0-7-aastastele lugejatele: L. Tungal «Jänesepoeg otsib sõpra», F. Kotta «Tublid loomad», K. Gordon «Väikese Bosse lood», T. Parvela «Ella Lapimaal», H. Mänd «Pidu vihma ajal».
8-12-aastastele lugejatele: L. Carroll «Alice», E. Normann ja H. Tampere «Marjakobar ja teisi setu muinasjutte», J. M. Barrie «Peeter Paan», A. Holmström Degerman «Nohik Niilusel», N. Nossov «Totu ja ta sõprade seiklused».
Alates 13. eluaastast: U. K. Le Guin «Meremaa 1», S. M. Fitzgerald «Lootuse õunakook», S. Olsson «Bert ja rambipalavik», J. Green «Paberlinnad», L. Oliver «Deliirium».
Kas püüad teadlikult juurutada oma lapses lugemisharjumust?
