Praegune kehalise kasvatuse tund ei motiveeri kõiki lapsi liikuma, sest on orinenteeritud sporditulemustele. Tulevikus asendab "kehkatunni" liikumisõpetus, mis on orienteeritud elukestvate tervislike liikumisharjumuste kujundamisele.
Vaid veerand koolilastest liigub iga päev piisavalt, tervelt viiendik 7-13-aastastest koolinoortest ei täida aga soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval nädalas, selgub möödunud nädalal Tartu ülikoolis kaitstud Kerli Moosese doktoritööst.
Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.
Mooses mõõtis 636 Eesti 7-13-aastase õpilase liikumisaktiivsust koolipäevadel liikumisandurite abil. Nagu arvata võiski, veedavad lapsed enamuse oma päevast istudes. Isegi kehalise kasvatuse tunnis veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist.
Moosese uuringu tulemused viitavad, et abi võiks olla koolipäeva aktiivsemaks muutmisest - aktiivsed vahetunnid, liikumise lõimimine ainetundidesse, täiendavate kehalise kasvatuse tundide lisamine tunniplaani, aktiivse koolitee propageerimine.
Haridus- ja teadusministeerium andis ERR Novaatori Facebook’i kontol teada, et praegu uuendataksegi kehtivat kehalise kasvatuse õppekava kaasaegseks liikumisõpetuseks. Senine tulemuspõhine kehalise kasvatuse õpe peaks asenduma elukestvate tervislike liikumisharjumuste kujundamisele orienteeritud õppega, suureneb ka tundide arv.
Kas Sinu koolilaps veedab iga päev vähemalt 60 minutit intensiivselt liikudes?
