Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi umbes 270 alla 39-aastast last või noort, kellest kaotab võitluse vähile umbes 45 ehk iga kuues haigestunud laps või noor. Viimase 50 aasta jooksul on haigestumine sagenenud lastel keskmiselt 0,6 protsenti ja noortel 1,4 protsenti aastas.
Sõltuvalt vanusest on kasvajate tüübid erinevad. Nii jagatakse vähipatsiendid kokkuleppeliselt lasteks, kui kasvaja diagnoositakse enne 14. eluaastat, ja noorteks, kui diagnoos saadakse enne 40. eluaastat. Lastel esineb kõige enam leukeemiaid ja peaaju ja kesknärvisüsteemi kasvajaid, noortel aga kartsinoome ja nahakasvajaid.
Eesti laste ja noorte vähke uuris oma doktoritöös Keiu Paapsi, TAI epidemioloogia ja biostatistika teadur ja arstiteaduse doktorant. Tulemustest selgus, et noorte vähihaigestumus kasvab paljuski välditavate kasvajate arvelt. Vaadeldud perioodil suurenes oluliselt 25–39-aastaste naiste haigestumine rinna- ja emakakaela vähki. Haigestumus naha melanoomi kasvas kiiresti meestel vanuses 25–39 ja üle 15 aasta vanustel naistel. Ainsana vähenes noorte meeste kopsuvähi haigestumus.
Kui vähki haigestumine on suurenenud, siis vähki suremine on vähenenud. Oluliselt on kasvanud nende laste ja noorte osakaal, kes on elus ka viis aastat peale diagnoosi saamist. Kui 1970. aastatel jäi ellu umbes veerand lastest, siis nüüdseks 80 protsenti ehk neli last viiest. Üks märkimisväärne näide on vereloomekoe kasvajad ehk leukeemiad. 1970ndate alguses jäi ellu vaid veidi üle seitsme protsendi neisse haigestunud lastest, nüüd aga juba 90 protsenti. Paraku näiteks kesknärvisüsteemi kasvajatega laste ja noorte elulemus on paranenud võrreldes 1970. aastatega pigem tagasihoidlikult.
Miks tekib lapsel vähk ja kas seda saab ennetada?
Vähki põhjustavad muutused meie pärilikkusaines ehk DNA-s. Umbes kümme protsenti nendest mutatsioonidest on meile kaasasündinud. Ülejäänud mutatsioonid elu jooksul juhuslikult või elustiili tõttu - ülekaalu, suitsetamise, UV-kiirguse jne.
Kuna riskitegurite mõju avaldub alles aastate jooksul, siis põhjustavad riskitegurid rohkem täiskasvanute vähke. Laste vähi põhjused on aga kaasasündinud või juhuslikud. Seega, erinevalt täiskasvanute kasvajatest pole laste kasvajaid võimalik ennetada.
Mis tekitab vähki noortel inimestel ja kas seda saab ennetada?
Noorte inimeste vähid on aga juba osaliselt pärilikest ja juhuslikest mutatsioonidest, osaliselt elustiilist tingitud. Nii on mitmeid noortel esinevaid kasvajaid võimalik vältida või vähemalt varakult avastada. Näiteks oleks abi seksuaalselt aktiivsete naiste regulaarsest tervisekontrollist, päriliku rinnavähi kontrollist, solaariumi keelustamisest noortele ja HPV-vaktsineerimisprogrammi laiendamisest poistele.
(Allikas: Tervise Arengu Instituut)
