Emade süütunne seoses lapse toitmisega saab tihti alguse juba titat oodates – kas sa sööd ikka rasedana piisavalt palju supertoite ja hoidud kõigest ebatervislikust, lisaks veel liigsest suhkrust? Kui beebi sünnib, läheb olukord veelgi hullemaks: süütunne kaasneb nii imetava ema toiduvalikutega kui ka otsusega toita last piimaseguga.
Kui laps viimaks iseseisvalt sööma hakkab, siis võib süütunnet tekitada see, kui laps on valiv sööja. Vanemates võib see parasjagu palju stressi tekitada, kui varasemalt tublist sööjast laps nõustub nüüd ainult makaronide ja kananagitsatega ega võta ühtegi köögivilja ilma suure vaidluseta suhugi.
Siit tuleb aga suur lohutus kõigile neile, kes toidu osas pirtsaka lapse tõttu stressi ja süüd tunnevad: pole mingit erilist tõestust, et söögi osas valivad perioodid kuidagi lapse kasvu või arengut negatiivselt mõjutaksid. Pigem on sellised perioodid eakohased. Kuni laps sööb siiski piisavas koguses ja tema toitumises on mingi variatiivsus, on kõik ilmselt korras. Toidu osas väga valivad lapsed söövad küll vähem köögivilju ja liha kui toidu osas leplikud lapsed, kuid puuviljade, teraviljade ja piimatoodete tarbimine on üldjuhul võrdväärne.Uuringud on näidanud, et mõlemat tüüpi lapsed saavad vajalikke toitaineid ja vitamiine kätte sarnaselt.
On teatud toitaineid, mille puudus on aga nii toidu osas valivatel kui ka leplikel lastel – näiteks aju arenguks väga olulised oomega-3 rasvhapped. See tähendab, et lapsed ei söö piisavalt nt kala. Sama probleem on ka täiskasvanutel. Teised head oomega-3 rasvhapete allikad on nt pähklid, seemned, avokaado. Samad toiduained annavad ka aju arenguks olulist ainet koliini – ka selle puudus on tüüpiline.
Kui aga lapse menüü on väga piiratud pika aja jooksul, võib see muidugi mõjutada ka tema tervist ja arengut. See probleem tekib pigem siis, kui laps ei söö piisavalt ka koguse mõttes.
Kuidas valivat sööjat tervislikuma menüüni aidata?
- Kui sööma meelitamine ei õnnestu, siis kehtestage proovimise reegel. Uusi või võõraid toite tuleb vähemalt proovida.
- Anna ise köögiviljade, puuviljade söömise ja uute toitude proovimise osas lapsele läbivalt head eeskuju. Kui mõni täiskasvanud pereliige ise sööb samuti ainult kartulit ja kastet, ei saa ka lapselt enamat oodata.
- Looge söömisest meeldiv sotsiaalne kogemus – sööge kogu perega koos, proovige erinevaid asju, pakkuge väga erinevaid toite, rääkige samal ajal oma päevast jms.
- Salaja köögiviljade pakkumine ei tohiks kindlasti olla ainuke nipp, kuid lisa köögivilju peidetud kujul ka nendesse toitudesse, mida laps sööb – puuviljasmuutid köögiviljalisandiga, kotletid või makaronid hakklihaga sisseriivitud porgandi-peediga, makaronid tavalise juustukastme asemel porganidst ja kartulist tehtud vegan kastmega jms.
- Toidu osas valiv olemine ehk friikartulite, makaronide, saia, müsli ja puuviljade eelistamine kõigele muule on laste seas väga levinud, kuid kui perekond üldiselt jätkab mitmekülgse toitumise au sees hoidmist, siis kasvavad lapsed sellest perioodist peatselt välja.
(Allikas: Motherly)
