Taaskord on möödas järgmine nädal, mis lendas mingil põhjusel veel kiiremini kui kõik teised. Jälle (ikka) kimbutab meie pere lapsi haigus. Ilmad on külmemaks läinud ja tubane kodus olek on kõike muud kui Kata arusaam toredast nädalast.
Toas passides tekivad paratamatult ka energiaülejäägid, mis omakorda mõjutab oluliselt unerütmi. Neidis kõlgutab hiliste õhtutundideni jalgu ja aeg-ajalt hüüatab vaimukusi. Kümme korda enne uinumist käib ta pissil. Või „pissil“. Alati pole võimalik vahet teha.
Lõunaunedel on ta mähe enamasti kuivana püsinud. See teeb ta tuju heaks ja annab enesekindlust. Ööunedel enamasti nii hästi ei lähe, kuigi oleme lubatult igal ööl teda enam-vähem samal kellaajal potile pannud. Mõnel õhtul, mil ta kaua jalgu kõlgutab, on raske otsustada, kas peaks endiselt hoidma kinni ühest kellaajast või potile paneku aega uinumise hilinemise võrra edasi lükkama.
Tema potile panek on paras tsirkus. Mees eelistab teda läbi une lihtsalt potile panna, käsk anda, ja ta tagasi voodisse tõsta. Mina püüan kangekaelselt teda üles ajada, et tal tekiks harjumus ise üles ärgata ja potile minna.
Mehe lähenemine on igatahes kiirem ja valutum. Minu äratamise korral hakkab ta läbi esialgu pahaselt pirtsutama, kuid üles ajamise lõpuks on ta enamasti püha viha täis. Või, õigemini, teda ei saagi päriselt ärkvele ja nii pean ma ta lõpuks ikkagi tõstma. Potile tõstmise ajaks on ta enamasti püha viha täis, poriseb ja toriseb, viskleb käte ja jalgadega. Vahel on aru saada, et ta peab mind kellekski teiseks. Mõnikord saab ta aru, kes ma olen.
Kui ta tita oli, olin ma tema sügava, segamatu une üle loomulikult enam kui õnnelik. Ma ei teadnud, mida tähendavad unetud ööd. Meie õnne rikkusid vahel vaid lõikuvad hambad ja veel hiljem haigused. Kui Kata on terve, ei ärka ta tavaliselt kunagi üles. Teda ei häiri teises toas mängiv telekas ega pisut liiga valjuhäälsed külalised. Kui laps tahab magada, seda ta ka teeb.
Paraku magab ta lisaks maailmalõpule maha ka pissihäda. Lohutusena võin ma hetkel võtta seda, et noh, ei mina ega mu mees ei jäänud voodisse pissima. Ei jää ka Kata!
Kärt
