Kui kujutad ette vaegtoitumuses last, siis millist pilti Sa oma peas näed? Kümme aastat tagasi oli adekvaatne pilt vaegtoitumusest ohtlikult alakaaluline laps, kes ei saa piisavalt süüa. Tänaseks on see pilt muutnud, hoiatab UNICEF (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond).
Tänapäeva vaegtoitumuse nägu on hoopis selline: toitainetepuudus ja ülekaalulisus, sest lapsed söövad liiga vähe vajalikku ja liiga palju ebavajalikku. Vähemalt pooled maailma alla viieaastastest lastest kannatavad peidetud nälja ehk vajalike toitainete puuduse käes. Samal ajal kasvab laste ülekaalulisus ja rasvumine kasvab igal kontinendil, ka Aafrikas. Ka Eestis on iga neljas esimese klassi laps ülekaaluline.
Igal pool maailmas jätavad inimesed üha enam maha tervislikumat traditsioonilist toitumisviisi, mis vahetatakse välja modernse toitumise vastu: töödeldud toidud, küllastunud rasvad, liigne suhkur ja sool. Liiga vähe toitaineid ja kiudaineid.
Koos muutusega toitumises on vohamas ülekaalulisus, rasvumine ja sellega kaasnevad haigused nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi ning südame- ja veresoonkonna haigused.
UNICEF kirjutab, et muutuva toidulaua juures mängib rolli ka naistel lasuv liigne vastutus. Naiste osakaal tööturul üha suureneb, enamik naisi käib tööl just nagu mehedki. Sellest hoolimata vastutavad naised pea igal pool maailmas jätkuvalt üksi laste toitmise ja hooldamise eest. Kui mehed lähevad pärast pikka tööpäeva koju puhkama või treeningsaali, siis naisi ootab ees teine osa tööpäevast – laste toitmine. Tihti on tervisliku koduse toidu planeerimiseks ja valmistamiseks lihtsalt liiga vähe jõudu ja aega.
Linnastumise ajajärgul elavad paljud inimesed ka piirkondades, mida nimetatakse "toidukõrbeks" - kesklinnades või linnaosades, kus värskeid tooraineid ei olegi leida. On vaid poekesed, mis müüvad paari piimatoodet, võileibu ja saiakesi, krõpse ja küpsiseid, karastusjooke ja sigarette. Tõsiseltvõetav puu- ja köögiviljalett puudub. Teised elavad jälle piirkondades, kus kiirtoitu on lihtsalt nii palju ja nii odavalt saada, et inimesed ei suuda kiusatusele vastu panna.
Ka tänapäeval ohustab vaegtoitumus enim just vaesemad, madalama sotsiaalmajandusliku taustaga peresid. Kuid põhjus ei pruugi olla ainult see, et tervislik toit pole rahaliselt kättesaadav. Põhjus võib olla ka see, et puuduvad teadmised tegemaks paremaid, teadlikke valikuid. Ning nendes peredes üles kasvavatel vaegtoitunud lastel saab toitainetepuudusest tingituna samuti olema madalam kognitiivne võimekus, mis taastoodab probleemi.
Väga probleemne on ka ebatervislike toitude lastele turundamine: atraktiivses pakendis, lapsele vastupandamatul viisil reklaamitud karastusjoogid ja maiustused. Võtame näiteks kasvõi Lotte limonaadi... Vesi või banaan Lotte pilti ei kanna. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab riikidel reguleerida ebatervislike toitude lastele reklaamimist.
Millist toidulauda lapsed vajavad?
- Loode vajab tervislikult toituvat ema. Toitainepuudus raseduse ajal suurendab enneaegse sünnituse ja madala sünnikaalu tekkeriski.
- Kuni kuuekuune laps vajab rinnapiima tervislikult toituvalt emalt.
- Kuuekuune kuni nelja-aastane laps vajab lisaks rinnapiimale ka liha, kala, muna, piimatooteid, puuvilju, köögivilju, kaunvilju ja pähkleid. Vaegtoitumus võib häirida aju arengut, vaimset võimekust ja hilisemat õpiedukust koolis.
- Viie- kuni üheksa-aastane laps vajab juba veel rohkem puu- ja köögivilju ja võimalikult mitmekülgset menüüd. Vaegtoitumus selles vanuses võib mõjutada õpiedukust täiskasvanueani välja. Ülekaalulisusel selles eas on nii lühi- kui ka pikaajaline halb mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.
- 10–19-aastane vajab vaheldusrikast menüüd ning suhkrustatud jookide ja snäkkide piiramist. Poisid vajavad rohkem kaloreid. Tüdrukud vajavad rohkem rauda. Vaegtoitunud noored puuduvad suurema tõenäosusega koolist, kannatab nii vaimne võimekus kui ka psühholoogiline heaolu. Ülekaalulisus selles eas mängib rolli isegi vaimse võimekuse vähenemise (dementsuse) tekke juures vanemas eas.
Hea näide
Lina ema on terve ja tema töökoht võimaldab emapuhkust. Esimesel kuuel elukuul saab Lina ainult rinnapiima. Kui Lina saab kuuekuuseks, hakkavad tema vanemad tutvustama erinevaid toitusid – ükshaaval köögivilju, muna, ubasid. Viieaastaseks saades sööb Lina üha enam puuvilju ja köögivilju. Ta käib koolis, kus on tervislikud lõunasöögid.
Kui Lina sirgub teismeliseks, on ta juba harjunud koolis tervislikku toitu saama ning tema kooli ja elukoha ümbruses polegi kuigi palju kiirtoiduvõimalusi. Uuringud näitavad, et sellisel lapsel nagu Lina läheb ülikoolis suure tõenäosusega hästi. Teda ootab ees parem majanduslik elujärg ning ta saab ka ise terveid lapsi.
Halb näide
Sara emal on rasedusjärgselt probleeme aneemiaga. Ta peab varakult tööle naasma. Nendel põhjustel ei õnnestu tal imetamine. Sara perekond elab kesklinnas, kus tervislik toit ei ole nii lihtsalt kättesaadav, ning kui Sara kasvab, hakkab ta piimasegule lisaks saama eelpakendatud putrusid ja beebitoitusid, edasi juba eelpakendatud täiskasvanute toitusid. Kooliikka jõudes sööb Sara iga päev enam-vähem samu asju: makarone, saia, kartulit. Ta ei saa piisavalt rauda ja tema koolitöö kannatab.
Teismelisena jätab Sara hommikusöögi enamasti vahele. Kuna koolitoidud talle ei maitse, ostab ta endale lõunaks kiirtoitu lähedalasuvatest kohtadest. Uurinud näitavad, et Sara-sugune laps kannatab terve lapsepõlve peidetud nälja käes. Seetõttu on ta tihti väsinud ja keskendumine on talle raske, millega kaasnevad kehvad hinded, mis mõjutavad ka tema tuleviku karjäärivõimalusi ning sissetulekut. Kui ta sellise toitumisega jätkab, saavad ka tema tuleviku lapsed suure tõenäosusega osa vaegtoitumusest.
Kust leiad Sina ideid perele tervislike õhtusöökide valmistamiseks? Kas tegelete õhtusöögi ja teiste majapidamistöödega partneriga võrdselt?
