Mõnikümmend aastat tagasi tulid lastesaated televiisorist kord päevas ja ülejäänud aja võis see kast kinni olla. Nüüd on meil olemas nii telerid kui ka arvutid, tahvelarvutid ja nutikad telefonid. Kasvatusteadlased on ühisel seisukohal, et tuleb jälgida nii interaktiivselt veedetud aja pikkust kui ka kvaliteeti.
"Kõige rohkem mõjutavad last ikkagi täiskavanud," sõnab kasvatusteadlane Michael Levine, kes propageerib interaktiivse meedia kasutamist õpiotstarbel. "Tehnoloogia peaks olema abiks inimsuhete hoidmisel ja parandamisel, mitte neid lõhkuma."
Levine ütleb, et kolme kuni viie aastaste laste päevane meediatarbimine jääb kolme ja nelja tunni vahele. “Digitaalse “toidu” püramiid tuleb hoida samamoodi tasakaalus, nagu tavaline toidupüramiid,” sõnab ta, pidades oluliseks osaks ka päris arvutivaba aega.
Peamiselt tuleb jälgida seda, et laps ei istuks passiivselt ekraani ees, vaid et suhtlus oleks kahepoolne. Levine võrdleb multifilmide vaatamist tervise seisukohalt magusate küpsistega, samas kui videokõne vanaemaga võib olla kausitäis juurvilju. Mida vähem laps ise panustab, seda vähem kasu ta saab.
Ilmselgelt on juurviljad kasulikumad kui koogid, seega jagatakse vanematele infot, mida silmas pidada lastele ekraanikasutust lubades või keelates.
-
Kontekst: Kus nad seda teevad? Kas neil on videokõne kaugel elavate sugulastega või lahendavad nad mingit mõistatust? Või lösutavad diivanil? Kumb parem on?
-
Sisu: Mis on sellel ekraanil, mida nad vaatavad? Kas see on hariv, kas see on teaduslik? Eesti kontekstis on Galileo või Rakett69 ilmselgelt paremad valikud, kui järjekordne osa Monster High multikatest.
-
Lapse iseloom: Kas lapsele meeldib see, mida ta ekraanil näeb? Katsu pakkuda lapsele neid saateid ja mänge, mis seostuvad ta huvialadega. Iga hobi jaoks on olemas rakendus, kus seda kasutada saab.
-
Kultuuriline taust: Kas laps õpib midagi erinevate inimeste ja kultuuride kohta? Multikad ja lastesaated ei tohiks jätta lastele muljet, et olemas on ainult valged, heal järjel inimesed.
Oluline on ka selle aja kvaliteet, mis veedetakse ilma ekraanita. Paljud uurimused on tõestanud, et kõige enam kasu saavad lapsed (ette)lugemisest, seda peaks tegema vähemalt 20 minutit päevas. Samuti peaks veetma aega õues mängides.
Allikas: fatherly.com
