Eestis kehtivate nõuete järgi peab kool õppetunnid ära jätma, kui klassiruumides on temperatuur vähem kui 19 ºC. Kui kooli ja tagasi sõit ei ole kooli poolt korraldatud, võib tunnid ära jätta ka madala õuetemperatuuri korral. Algklassides on selleks miinus 20 ºC, põhikooli klassides aga miinus 25 ºC ja madalamad temperatuurid. Gümnaasiumiklasside õpilastele pole aga külmapüha ette nähtud.
Oluline nüanss on aga see, et külmapühade puhul tuleb arvestada just tegelikult tajutavat õhutemperatuuri, mitte pelgalt termomeetri näitu! Selle juures, kui külmana me välisõhku tajume, mängib lisaks õhutemperatuurile rolli ka tuul. Nii võivad külmapühad alata juba kaheksa miinuskraadi juures, sest koostöös 16 m/s tuulega tunnebki inimene 20-kraadist külma.
Tegelikult tajutavat temperatuuri saab vaadata Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi tuule-külma indeksi tabelist SIIN. Sinu kodukohale lähimas mõõtmispunktis hetkel tajutav õhutemperatuur on ära märgitud ka EMHI koduleheküljel SIIN.
Nendele lastele, kes on külmapühade aegu ikkagi kooli tulnud, korraldatakse koolis kojusaatmise võimaluseni erinevaid muid tegevusi. Õppetöö asendatakse kodus õppimisega ning hiljem on õpetaja ja kooli otsustada, kuidas vahelejäänud koolipäevade järgitegemine korraldada. Iseseisva õppimise päevad võib samuti õppepäevadeks lugeda, võimalik on teha lisatunde või muul moel kiiremas tempos ained läbida. Kui enamus klassist on kohal, võib aga õppetööga jätkata!
Kehalise kasvatuse tund tuleb ära jätta, kui võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC. Kehalise kasvatuse tunde võib õues pidada algklassides kuni miinus 10 külmakraadini, põhikoolis ja gümnaasiumis aga kuni miinus 15 külmakraadini. Ka siin tuleb arvestada tegelikult tajutavat temperatuuri, mitte kraadiklaasi näitu. Samuti tuleb kehalise tunnid läbi viia siseruumides, kui tuule kiirus on üle 8 m/s.
(Allikas: www.kool.ee)
Kas ja millise külmaga oled lapsed koolist koju jätnud?
Madiken, Emmede Klubi toimetus