Öine voodimärgamine ei ole mitte ainult lapse vaid terve pere probleem. Siin on sulle 10 tähtsat punkti, mida sa pead teadma, kui sinu lapsel on probleeme enureesiga.
- Voodimärgamine mõjutab lapse sotsiaalsust. Laps võib karta teistega suhelda, üritab neid vältida, emotsionaalne tervis halveneb ja enesehinnang langeb.
- Enamik vanemaid mõistab, et nad peaks last aitama, aga nad ei tea kuidas. Millest alustada, mida öelda?
- Nii füüsiline kui emotsionaalne karistamine toob siinkohal rohkem kahju kui kasu.
- Kui vanemad ei tea, mida teha, on neil vastuolulised tunded - oskamatus, häbi, ärevus, nõutus.
- Vanemad ei peaks arvama, et see probleem on kuidagi nende kasvatamisest tulenev, et see oleks justkui nende viga.
- Laps peaks tundma, et teda armastatakse ja toetatakse ka probleemiga võitlemise ajal endiselt.
- Kinnita lapsele, et see kõik ei ole tema viga ja midagi ei ole halvasti.
- Kui laps on öösel voodisse pissinud, lase hommikul ka temal voodilinade vahetusega aidata. Sel viisil ta mõistab, et see ei ole midagi salajast ja häbiväärset.
- Kui laps teab, et ka paljud teised temavanused sarmase probleemi all kannatavad, tunneb ta ennast vähem üksiku ja murelikuna.
- Enamik lapsi, kes veel 5-aastasena voodit märgavad, ärkavad juba 7-aastasena kuivas voodis.
Ravi soovitatakse, kui:
Kui laps on 5-aastane ja märgab voodit tihedamini kui 1-2 korda nädalas.
Kui laps märgab voodit vähem, kui just kirjutasime, aga see mõjub tema psüühikale ja sotsiaalsele elule väga raskelt.
Selleks, et arst saaks õige ravi määrata, uurib ta lapse vanust ja pissimise sagedust.
Emmede Klubi
eveliiy