Praegusel ajastul, mil kõikjal maailmas tõstavad pead paremäärmuslased, on eriti oluline õpetada oma lapsi erinevusi aktsepteerima ja hindama. Laste kaitsmine rassismi ja teiste eelarvamuste eest on meie moraalne kohus.
Leheküljel parenting.com annavad nõu psühholoogiadoktor Sheri R. Levy, kes on uurinud eelarvamuste kujunemist, säilimist ja vähendamist ühiskonnas, ning lastepsühholoog Ava Siegler.
Kas rääkida poliitiliselt keerukatel aegadel lastega sellest, mis maailmas toimub?
Me peame arvestama, et juba viieaastased lapsed puutuvad uudistega kokku. Nad kuulevad, millest räägivad vanemad, millest räägivad õpetajad omavahel lasteaias või koolis, millest räägitakse raadios või televiisoris.
Kõige tähtsam on oma lastele selgitada, et nad võivad end turvaliselt tunda, et kõik on hästi, et me kaitseme neid. Kui laps kuuleb või näeb ilminguid sellest, et mõni inimrühm peab end teistest paremaks, siis saame selgitada: ühiskonnas elab väike hulk inimesi, kes ei usu, et kõik inimesed on loodud võrdsete õigustega. Õnneks enamik inimesi nii ei mõtle.
Kõige karmimate, teatud inimrühma (näiteks tumedanahaliste) suhtes otseselt vägivaldseid või alandavaid avaldusi sisaldavate uudiste eest peaksime väikseid lapsi püüdma täielikult eemal hoida.
Miks on oluline väikeste lastega rassismist ja eelarvamustest rääkida?
Eelarvamused juurduvad lastes juba väga varases eas. Enamik lapsi suudab 4-5-aastaseks saades eristada inimesi rassi või päritolu põhjal. 7-10-aastasel lapsel kujunevad välja teadlikud arusaamad inimrühmade sarnasustest ja erinevustest. Isegi, kui sa pole kuulnud, et su laps oleks kunagi nendest teemadest mõelnud või rääkinud, siis suure tõenäosusega tal mingi arvamus siiski on kujunenud.
Kust lapsed rassistlikke mõtteid kuulevad?
Lisaks lapsevanematele saavad lapsed mõtteid ja ideid ka lasteaiast, koolist, sõpradelt, mänguväljakult, sugulastelt... Seega puutuvad lapsed kokku väga erineva tausta ja mõtlemisega inimeste arvamustega, mistõttu on oluline need teemad kodus läbi rääkida.
Mida teha, kui laste seas levib rassistlikke ütluseid?
Kui laps kuuleb mõnda teist last midagi rassistlikku ütlemas või ütleb ise, siis tuleb arvestada, et laps ei soovi enamasti kellelegi haiget teha. Nad lihtsalt kordavad seda, mida on täiskasvanutelt kuulnud ja seetõttu õigeks peavad. Piisab lapsele selgitamisest, miks nii ei ole hea öelda.
Mida teha, kui last kiusatakse koolis erinemise pärast?
Kui sinu teisest rassist või rahvusest last kiusatakse koolis, siis tuleb last lohutada ja julgustada ning talle rääkida, et nii ei tohi teha ning sa ei jäta asja sinnapaika. Diskrimineerimisest tuleb rääkida lapse õpetaja, vajadusel ka kooli direktori ja tugispetsialistidega. Nemad saavad vajadusel võtta tolerantsuse, aktsepteerimise ja kiusamisvaba õhkkonna teema jutuks terves kooliperes.
Kas teie peres on inimeste erinevused, sh nahavärvi erinevused ja endast erinevate inimeste aktsepteerimine jutuks tulnud?
