Kurvad juhtumid: Vaesus katkestab sadade Eesti laste koolitee

Kuigi Eestis kehtib koolikohustus, elab meie riigis rahvastiruregistri andmete järgi umbes 2000 põhikooliealist last, kes ei ole ühegi kooli nimekirjas, kirjutab Pealinn. Tihti on need lapsed koolist lahkunud pere vaesuse tõttu.

Riigikogu liige ja pikaajaline koolidirektor Märt Sults nimetab neid "kadunud lasteks", kes ilmuvad avalikkuse vaatevälja alles suureks saades krimiuudiste kaudu. Siis imestatakse, et kuidas mõnel neist on ainult neli klassi haridust.

Peeteli sotsiaalkeskuse juhi Mati Sinisaare sõnul on sellised juhtumid tihti seotud perede toimetulematusega. "Kui toimetulematul vanemal on lapsed, pole mõtet tema kallal näägutada, vaid aidata lapsi, sest vaesusemuster käib põlvest põlve," sõnas ta. Sinisaar toob kolm näidet, kuidas lapsed "kaovad".

Sest maailm on liiga jube ja julm

Esimeses loos elas pere korteris, kus ei olnud talvel sageli vett ega kanalisatsiooni, sest torud olid külmunud, kõik hallitas ja oli väga külm. Aga kuna ema oli elanud seal peaaegu kogu elu, kujutas ta ette, et nii ongi normaalne. Emal oli kokku viis last, vanem poeg juba täiskasvanu. Kuna sellel pojal oli jäänud põhikool pooleli ja ta ei suutnud tööd leida, tekkisid tal tõsised probleemid.

"Ema ütles, et kuna maailm on niivõrd jube ja julm, siis tahab ta oma kaht väiksemat last kaitsta, ta ei julgenud neid lasteaeda panna," rääkis Sinisaar. "Nad olid enamasti lihtsalt toas. Kui me üritasime nendega rääkida, pugesid laua või voodi alla ja hakkasid hirmunult karjuma. Kui me lapsed lõpuks lasteaeda saime, siis nad käisid seal mõned nädalad. Ema võttis nad sealt varsti ära põhjendusega, et lapsed ei tule lasteaias toime."

Tõepoolest – lapsi kiusati ja narriti ning nad ei tahtnud lasteaeda minna. Vanem oleks vanuse poolest pidanud juba koolis käima.

Selle perega on praegu kõik peaaegu hästi – nad said uue korteri, ema käib tööl, vanem õde on kooli lõpetanud ning käib samuti tööl, kaks kõige nooremat käivad koolis. Ainult vanemad vennad on endiselt "kadunud".

Sest haisevat last narritakse

Teine lugu on kuueliikmelisest perest – kaks vanaema, ema-isa ja kaks last – kes elasid kesklinna lähedal lagunenud majas kohutavates tingimustes. "Elasid kõik kuuekesi ühes toas. Tualetti neil ei olnud, inimeste fekaalid vedelesid koridoris, veesüsteem oli ise leiutatud, elektrivärk töötas hea õnne peale – maja läkski lõpuks põlema," kirjeldas Sinisaar laste elutingimusi.

"Ja sellisest kodust käis tüdruk koolis. Hommikul läks välja, juuksed kenasti patsis, ilusad riided seljas – üks vanaemadest hoolitses väga oma lapselaste eest. Kui selline tüdruk tuleb tänava peal vastu, võiks arvata, et kõik on hästi. Aga tal hakkasid probleemid juba teises klassis – ta ei läinud kooli, hakkas hulkuma. Mis tunne on minna külmast haisvast korterist kooli, kus sind narritakse? Kas ta sai kedagi sinna sünnipäevale kutsuda?"

Lõpuks läks maja põlema, pärast seda sattusid lapsed elama Peeteli keskusesse ja hakkasid sealt korralikult koolis ja lasteaias käima. Norra kirik rentis neile – lastele ja vanaemale – korteri, kus nad nüüd kolmekesi elavad. Ema ja isa on kahjuks pildilt kadunud, taas narkootikumide tõttu. "Tegemist on andekate ja tublide lastega. Kuid oleks nad oma vanematega jäänud, vaevalt nemadki praegu koolis ja lasteaias käiks," mainis Sinisaar.

Sest vahetusjalatseid ei ole

"Küsisin ühe meie poisi käest, et miks sa koolis ei käi," rääkis Sinisaar. Poiss ütles, et sellepärast, et tal ei ole vahetusjalatseid.

"Lugu oli selline, et koolijuht kontrollis vahetusjalatseid ja poisile oli ukse peal öeldud: "Mine koju ja ütle emale, et ta ostaks sulle vahetusjalatsid!" Aga ema oli suurtes probleemides ja tal ei olnud võimalik midagi osta. Kuna poissi niimoodi alandati, siis ta enam ei läinudki kooli. Me katsusime peret materiaalselt aidata, aga poiss ei hakanud ikka koolis käima, sest ta tundis ennast direktori ja õpetajate suhtumise pärast nii halvasti. Lõpuks läks lastekaitsetöötaja kooli, rääkis koolijuhi ja õpetajatega, kes said olukorrast aru ja kutsusid poisi tagasi."

Riik "kadunud lastega" ei tegele

Sarnaseid lugusid on Sinisaarel võtta kümneid. Õnneks on kõnealused lapsed nüüd kõik kenasti koolis ja annavad seal oma parima. Aga selle eest, et see nii on läinud, ei ole hea seisnud mitte riik, vaid Peeteli sotsiaalkeskus, keda avalik sektor pole siiani toetanud sendigagi, nad on teinud oma tööd üksnes heade inimeste annetustest saadud raha eest.

Märt Sultsi sõnul ei tegutse Eesti valitsus kadunud laste leidmise suunas, sest nende laste leidmine on tülikas. "Nende haridusse tagasitoomine on vaevanõudev ja kulukas. Kui nad leitakse, tuleb lasta käiku tugiteenused. Nad on maha jäänud. Nad vajavad logopeedilist abi, psühholoogilist abi. Kui koolid ei lohistaks oma popitavaid ja ühtede-kahtedega õpilasi vägisi põhikooli lõpuni, oleks "kadunud lapsi" veelgi rohkem," märgib Sults.

Loe tervet artiklit "kadunud lastest" AJALEHES PEALINN!

Kas oskad lisada mõne sarnase loo?